Lihtsad asjad teevad rõõmsaks!

Nii nagu iga beebi tulekuga meie koju, on ka Rosannaga nii, et muutus lööb mõneks ajaks rivist välja ning paneb asju nägema teise pilgu läbi. Ütleme nii, et Lennaga oli kõige keerulisem kohaneda – endal oli vanust veel vähe, kogemus esmakordne ning kergem sünnitusjärgne depressioon hiilis ligi.  Nora saabudes olid uued hirmud ja mured – kuidas küll kahega ja mismoodi see tähelepanu jagatud saab. Rosannaga nagu polegi midagi konkreetset välja tuua, sest just kui ühe korra on kõik läbi tehtud, tee ja toimetused on tuttavad ning kuklas hingab väike rahumeel, et vaid üheksa nädalat vaja vastu pidada, kuniks Erik ka koju jääb. Ega, mis siin ikka vastu pidada.. pigem mulle meeldib teadmine, et selleks ajaks saan ma taas ise suuremate tüdrukutega toimetada ja ringi käia. Esimesed kolm kuud on Rosanna ilmselt rohkem minu küljes kinni ja ma ei hakka end isegi stressi viima sellega, et kuidas küll teiste lastega olema saab. Tänaseks on suuremad preilid, eriti Nora, Erikuga nii üks ühele, et vaata kas üldse minuga lepibki. Igal pool on ainult issi ja möödunud nädala teisipäeval hakkas lausa nutma, sest issi läks tööle ja tema vaeseke pidi minuga koju jääma. Mäletan, et kui Nora tuli, oli Lennaga alguses samamoodi ja küll ma pisardasin ja tundsin süümepiinu, et mind just kui lapse jaoks olemas pole. Nüüd aga tean, et kõik on mööduv. Las naudivad veel issi – aega, seniks kuni emme jälle pilti hüppab.

Tahtsin siia tegelikult tulla kirjutama, kuidas iga päev avastan pisikesi asju, mis mind rõõmsaks teevad. Kuidagi tore on, et Rosanna meid rajalt maha võttis, sest nüüd näen taas neid väikseid asju enda ümber ja hoopis teise pilguga!

  • Mina, puhtusefriik, olen iga lapse tulekuga muretsenud, et kuidas me küll kodu korras suudame hoida ja hirmuga mõelnud, et pärast lõpetan ka niiviisi, kus asjad vedelevad mööda elamist ringi, tolmurullid nurgas ja vannitoa peeglist pole võimalik end enam näha. Absoluutselt mitte midagi pole kolmanda lapse saabudes muutunud, selle vahega, et kahest on lihtsalt kolm saanud. Õnneks on suurematel lastel välja kujunenud, et nad panevad oma asjad õhtuks mängutuppa, oma kohale tagasi ning enne keegi magama ei lähe, kui ruumid on korras. Minul jääb vaid basic koristus teha. Kui enne võtsin seda kodu korrashoidu iseenesest mõistetavalt, siis nüüd Rosanna kõrvalt ma küll kiidan end – tubli oled Laura, tehtud! Ja tulebki end kiita, sest ega see lapiga ringinühkimine, asjade pidev pesemine ja triikimine nii iseenesest mõistetav ka pole.
  • Söögi tegemine. Endiselt hoiame sama joont, et kord nädalas teen suurema tellimuse ecoopist ning üle päeva teen süüa. Hetkel on see nii välja kujunenud, et söögitegemise päevad on siis, kui suuremad lapsed lasteaias on. Kusjuures ega see nii lihtne ka pole, et lähed lihtsalt ja vaaritad tunnike rahumeeli. Kõike saab teha ikka arvestades Rosanna uneaega, mis pole veel välja kujunenud. Igakord, kui ma midagi koorima, hakkima, praadima hakkan, hoian salamisi hinge kinni, et see väike tegelane diivani peal samal ajal nikerdama ei hakkaks. Ja oh seda rõõmu, kui saadki oma porgandid hakitud nii, et üks sell lihtsalt söögi tegemise maha magab. Tõeline töövõit!
  • Mahtusime viiekesi autosse ära! Huh, see küsimus oli pikalt üleval, et kuidas me küll karjakesi liikuma saame.. kuid täitsa eduliselt. Mina pidin oma koha lihtsalt Lennale loovutama.
  • Varem tundus täiesti iseenesest mõistetav lapsi lasteaeda viia või neid sealt tuua. Nüüd pakuvad sellised lihtsad käigud aga suurt rõõmu ja vaheldust. Tore on nina korraks õue pista, ilma et koguaeg olemas peaks olema. Üritame järjepidevalt Rosannale kord päevas piima pudelist anda, et ka rosin harjuks, et nii on okei!
  • Kolm tundi järjestikku und on super hea tulemus ja selle üle nuriseda oleks patt! Võiks öelda, et hommikul on lausa välja puhanud inimese tunne!
  • Imehea on olla oma kehas tagasi ja juba 11 kilo kergemana. Nii mängleva kergusega on võimalik diivanilt püsti saada, öösel külge keerata või vanemaid lapsi sülle haarata.
  • Üks asi teeb veel rõõmsaks, kuid see oli  ka kahe lapse puhul – jõuda punktist A punkti B suuremate vahejuhtumisteta. Oleme korra viiekesi liikuma saanud ja koju jõudes oli küll tunne “küll on toreeee, et kõik hästi läks!”. Mina varajane broneerija panin meile aprillikuusse ühe 3-päevase spa puhkuse kirja. Minemas kõik viiekesi! Näis siis, mis sellest “puhkusest” saama hakkab 🙂

Igatahes hetkel ei oska veel miskit välja tuua, millises osas kolm võrreldes kahega oleks nii ületamatult raske. Üldse on naljakas ennast ajas muutumas näha. Varem tundus kaks last ikka üsna suur pere.. nüüd kolm aga tundub nii tavaline! Oleme Erikuga kuidagi ruttu sisse elanud, et kõrvalt kuulates “kui raske ikka kolmega olla võib” ajab veidi muigama 🙂 Nii, et tehke – tehke kolmandaid, täitsa tore on!

One thought on “Lihtsad asjad teevad rõõmsaks!

  1. Monika says:

    Eks see kolmandalapse raskus tuleb ajaga, kui tal tekkib ka vajadus emme ja tähelepanu järgi. Eks minu puhtus kodus püsis niikaua kui laps jalad alla sai..ja konkreetselt nagu tornaado sekuditega võis majas kaose tekitada..Hetkel ma olen zen staadiumis selle kohapealt, lapsed aias siis emme lõbutseb kas tööl või kodus koristades😂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga