Lenna sai juba kaheseks!

Meie armas silmatera sai 31.12, 01:57 2-aastaseks! Imelik on kohe mõelda, et Lenna on juba „nii vana” ning taas olen valmis varsti sünnitama minema. Teine eluaasta on olnud kirev ja seiklusterohke. Lenna saab terve oma teadliku elu oma majas elada ning eelnevast pole tal ilmselt aimugi!

Mul on selline tunne, et üks suuremaid arenguid toimubki lapsel vanuses 1-2 aastat. Sel aastal on Lenna nii palju õppinud ja iseseisvunud, et uskumatu on tagasi mõelda! Veel aasta alguses sai ta lutipudelist piima, oma koju kolides tõmbas veel lutti, elas mähkmetes ning söömisega pidime abistama. Rääkimata siinkohal riietumisest või veel vähem suhtlemisest. Ausalt, ma olen nii uhke ta üle, sest ta on tõepoolest tubli! Tänaseks on titeasjad minevik, Lenna magab oma toas ja käib ilusti potil. Temast on saanud usin lasteaialaps, kes tahab end algusest lõpuni ise riietada ning üldse lööb see „ise“ tal tublilt välja. Kui ise, siis ise. Õpetajadki kiidavad, et Lennaga on hea lihtne, sest õue minnes peab teda minimaalselt aitama – näiteks jopel luku algus jooksma tõmmata. Veel suve lõpus purssis ta ehk 10 sõna välja, kuid viimase nelja kuuga on areng olnud hüppeline. Iga päev me avastame, et ta ütleb jälle midagi uut. Enam pole vist võimalik neid sõnu kokku lugeda, mida ta kõike kasutanud on. Moodustab veel 3-sõnalisi lauseid, kuid kaugel see neljaski sealt on 🙂 Kogu arengule on lasteaed kindlasti väga palju juurde andnud ning ma tunnen, et tegime väga õige otsuse, et ta juba 1 a. 9 k. seda teed kõndima hakkas.

Panen kirja mõned viimase aja omapärad / naljad:

  • Lenna on alati olnud tõsisem laps ning seda inimeste juures, kellega ta tihti kokku ei puutu. Näiteks käisid meil pärast jõule Eriku sugulased külas. Istus nendega põrandal ja ei ühtki sõna. Kahe tunni jooksul vahetas ehk paar pilku. Pakun, et see oli tõesti hetk pärast külaliste lahkumist, kui Lenna hakkas kõva häälega mööda maja ringi jooksma, kilkama, naerma ja rääkima. Jutustas pikalt „Lenna uus tita“, „tita tuttu“ jne. Hakkasime Erikuga nii naerma, sest naljakas on mõelda, kui teistsuguse mulje ta teistele jätta võib. Täpselt sama muster kordus ka nüüd tema 2-aastasel sünnipäeval. Viimaste külaliste lahkudes lasi end lõdvaks ja hakkas jutustama. Jutustas kõik oma 3 tundi kinnihoitud jutud ilusti ära..
  • Lenna on nagu väike vanainimene. Talle ei paku väga pinget mingid tuti-pluti titemängud. Te oleksite pidanud nägema seda pilku, kui käisime fotograafi juures pildistamas ning fotograaf võttis välja mingisuguse piuksuva hiire, millega hoogsalt piuksutas, et Lenna naerma hakkaks. Lenna ilmselt mõtles, et kuhu ta küll toodi, et tegu ikka väga imeliku inimesega, sest kulm läks veel rohkem kortsu, kui enne.
  • Lennal on ääretult hoolitsev ja tugev naiselik pool. Seda on vahel isegi imelik vaadata. See, et ta oma nukkude ja tittede eest hoolitseb nagu nad oleksid tema enda lapsed, seda vist juhtub mujalgi peredes. Küll söödab, lohutab, musitab ja kussutab ning nii iga päev. Vahel enne magama minemist muretseb, kas tita sai ikka voodisse tudule, teki alla. Küll aga nii huvitav on jälgida muid pisiasju. Näiteks olen temaga mängutoas pikali maas ja no ümmargune nagu ma olen, räägin ma alati püsti tõustes, et emmel läheb nüüd veidi aega, sest ma ei saa nii kärmelt püsti. Lenna pöörab ukselt ümber ja tuleb ulatab mulle käe. Üritab mind siis maast üles vinnata, ilma et ma temalt seda palunud oleksin. Hommikuti kui dushi all pesemise lõpetan, ootab Lenna mind kannatlikult rätiku ja minu riietega. Ma olen mitmeid kordi nii üllatunud, kui ma näiteks sokke või pükse jalga hakkan panema ja ta mind aidata üritab. Hoolitseks nagu pensionäri eest, kes ise hakkama ei saa.
  • Lenna oli aasta lõpus mitu nädalat haige ning see tähendas omakorda erinevate medikamentide tarbimist. Ma pole varem kohanud ühtki last, kes ise soolavett endale ninna tahab lasta ja võib seda vabalt mitmeid kordi järjest teha. Inhalaator oli lemmik ning kraadimine polnud probleem. Veel tarbis ta igasugust muud jura – antibiootikumi, spasmi – ja köharohtu, mida ta endale ise hea meelega süstlast suhu lasi. Ühesõnaga puhas rõõm on nii ühte last ravida. Siiamaani tahab ta hommikuti teed juua ja räägib, kuidas kurk siis terveks saab. Iseenesest väga tore!
  • Lenna „ise“ periood. Enam ei tule kõne allagi, et mina või Erik teda riietada võiks. Kui oleme nii muuseas talle ühe soki jalga tõmmanud, võtab ta selle ära ning paneb ise uuesti. Koju tulles või välja minnes ei tohi teda jumala eest enne abistada, kui ta ise seda küsib. See justkui solvaks teda. Tuppa tahab ta ise astuda ja kui vahel olen ta kiiruga tõstnud, sest õues on külm ja et ta ukse vahel ukerdama ei peaks, läheb ta välja tagasi ja proovib ikka ise. Iseenesest mulle väga sobib, et Lenna endale talvepüksid, saapad, mütsi, salli, kindad ja jope ise selga saab. Minu ülesanne on veidi kohendada ja lukk alt kinni panna. Veel on nii armas jälgida, kuidas ta hoolega kõik riided esikus oma kohale paneb. Jopedel ja fliisidel tõmbab varrukad õigesti ning ulatab need mulle, et ma need nagisse riputaks. Müts, sall ja kindad käivad tal tooli peal ilusti ühes kohas nurgas ja üksteise otsas ning kõige toredam on see, kuidas ta oma jalanõud ilusti kokku paneb ning oma kindlale kohale asetab.
  • Lenna on hästi puhas ja korralik, kergelt kontrollfriik. Ta paneb asjad alati oma kohale. Ma ei räägi siin mänguasjadest, sest need võivad tal mängutoas ikka laiali ununeda. Küll aga näiteks päkapikusussid. Kui meil veel päkapikud käisid, siis uuris ta igal hommikul kõik sussid läbi ja asetas tühjad seinale tagasi, siinkohal oli oluline, et kõigil oleks pildid õigetpidi. Söögilauas peab tal veetass olema alati ühe ja sama koha peal, selleks ette nähtud augus. Pärast söömist küsib ta ise veega märjaks tehtud salvrätti, millega ta kõigepealt oma suu ja siis laua puhtaks pühib. Ta üritab alati endast parima anda, et toit põllele ei kukuks või käed mustaks ei läheks. Joonistamise käigus võib ta mitmeid kordi vannitoa vahet käia, sest kui vildikas sõrmele läheb, on see vaja puhtaks pesta. Ma ei tea, kust see kõik tuleb. Suure tõenäosusega meie jäljendamisest.
  • Kuna ma võiksingi siia kirjutama jääda, siis võtan otsad kokku minu lemmik küljega temas – armastav. Lenna on nii palju armastust, mida ta tihti välja näitab ning just see väljanäitamine ongi kõige toredam. Pea iga päev ta tuleb ja kallistab või musitab meid. Vahel istub lihtsalt mu kõrval, vaatab ühel hetkel otsa, ronib sülle ja kallistab nii tugevasti, käed ümber kaela, kui üldse võimalik! Ja siis istub oma kohale tagasi. Nii siiras ja armas! Loodan, et saame seda veel pikalt nautida 🙂

Lõpetuseks ei oskagi ma muud öelda – olen õnnelik, et minu kõrval on juba kaks aastat olnud üks imetore väike inimene! Jään põnevusega järnevaid aastaid ootama!

dsc_3941

One thought on “Lenna sai juba kaheseks!

  1. A says:

    Haahaa, Lenna on nagu väike mina. Loodan, et ka minu laps sünnib kunagi puhtusegeenidega, nagu emagi 😂😂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga