Lenna areng & väiksed seiklused

Väike Leenu update! Mann on meil siis kuu ja kaheksa päeva vana ning minu meelest juba nii asjalik. Teise kuu alguseks on ta nii palju arenenud, vähemalt meie silmis. Kui esimene kuu ta lihtsalt lamas, magas, vaatas tühjusesse ja õigusega oli tema nimeks väike könn, siis nüüd on hoopis teised lood. Leenu naerab küll vähe, aga naerab. Eriti armas on siis, kui naerab mind või Erikut ära tundes. Preili oskab juba ilusti jälgida, vaatab onu kingitud üleskeeratud laulvat jänest suure hoolega. Oskab ilusti kaasa jälgida, kui keerata mänguasja paremale/vasakule. Tundub, et ta näeb ka nüüd kaugemale, mitte ainult oma nina ette. Hoides teda õlal ja käies temaga mööda tuba ringi, vaatab suu ammuli igasuguseid asju nagu ei suudaks uskuda, et nende keskel elab. Kaela hoiab aina usinamalt ja kõhuli pannes ikka tõstab seda üles. Lenna veel ei kooga, kuid tundub, et varsti hakkab seda tegema. Praegu juba üritab usinalt suhelda, mõni täishäälik isegi tuleb välja. Ühesõnaga väga tubli tüdruk ja minu jaoks tundub juba nii suur. Ei suuda uskuda, et ta koguaeg suuremaks kasvab. Vaatan vahel haiglas tehtud videosid ja mõtlen, et see väike könn ei tule enam kunagi tagasi, vaid kasvab aina suuremaks.
Käime ikka usinalt Lennaga jalutamas. Meile kõigile väga  meeldib, sest esiteks endale kasulik ja lapsel hea puhata värskes õhus. Tihti sõidan Leenuga päevaks Kiili emale külla ning kärutan seal päeval ringi. Laupäeval mõtlesime siis Erikuga, et teeme “tiba” suurema ringi. Asusime siis rõõmsalt teele ja kui kuskil 5 km oli läbitud, avastasime, et pool teed on veel kindlasti ees. Koguaeg läks pimedamaks ja lõpuks hakkas tuiskama ning õues läks täitsa tormiks kätte ära. Käisime suurte põldude vahel ja vahepeal oli endalgi raskusi püsti seismisega. Kõmpisime ikka usinalt lõpuni, aega läks 2 h ja läbisime kärutades 10 km, ehk poole rohkem kui Lenna tavaliselt harjunud on. Õnneks ta terve tee magas ja oli isegi häiritud kui koju jõudes ta üles ajasime. Lõpus tekkis juba täitsa hirm, et ega nii pisikesel külm pole hakanud, aga ei saanud vankrilt kile eest ära ka võtta, sest kõik oleks lund täis tuisanud. Ise olime igatahes läbimärjad ja külmunud, õnneks Lennal oli mõnus soe oma magamiskottis põõnata. Pühapäeval läksin kohe poodi ja ostsin endale korralikud talveriided. Nüüd meil Erikuga mõlemil täiskomplektid olemas ning järgmised jalutuskäigud tulevad palju mõnusamad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga