Lenna areng ja sammud iseseisvumise poole

Sõbranna saab meil septembri viimasel päeval 1 aasta ja 9 kuud vanaks. Teen vahelduseks vahepostituse, kuhu me selle ajaga jõudnud oleme. Lasteaias käimisega näen temas nii palju uusi arenguid.

Varasemalt mängutubades – ja väljakutel käies oli ta pigem selline, kellega pidi kõike kaasa tegema ja igal pool teda aitama, kuigi oli näha, et ta saaks ise hakkama küll. Nüüd on ta nii iseteadlik ja tahab palju omapäi teha. Eks aitama peab ikka, aga üldse on temas nii palju uut julgust sisse tulnud. Laseb suurtelt liumägedelt alla ning ronib kõrgetes kohtades iseseisvalt üles. Siis näiteks lasteaiast tulles tahab ta alati ise treppidest alla tulla, ilma et ma teda käest kinni hoides aitaks. Nüüdseks oskab ta ka liivakastis iseseisvalt tegutseda– mõistab, kuidas losse ja erinevaid kujukesi liivast vormida ning saab kergemates sisumängudest aru. Näiteks teeme paar kooki, paneme maitseaineid peale ja sööme ära. Lenna viib viimasel ajal üha enam kokku erinevaid asju ja olukordi. Tal on üsna hea mälu vanade asjade peale. Raamatust tigusid ja konni vaadates tuleb talle kohe meelde, kuidas nad metsas Erikuga neid otsimas käivad ning mis olukordades nad neid näinud on. Teab täpselt, et mesilased korjavad õietolmu lilledelt ja sealt samast võib ka leida liblikaid ja lepatriinusid. Ta ei oska küll rääkida, aga kirjeldab oma teadmisi väga elavalt. Lenna tunneb raamatust nüüdseks ära mitukümmend looma/lindu/putukat. Peamiselt on selged kõik koduloomad, kuid ära tunneb ka igasuguseid veidrike, näiteks laisklooma, tormilinnu tibu, krevetid, kerakala, kakandi jne.

Sõnavara osas tal väga suuri muutusi pole olnud – emme, issi, beebi, tita, õue, juua, piss-piss, aitäh, tadadaa, Heiki (kutsub vanaisa nimepidi), kaka, jaa, ei, ikka (tavaliselt „ikka ei“ „ikka ja“). Ehk siis kokku kuskil 14 äratuntavat sõna, loodetavasti ei unustanud midagi. Lisaks selgetele sõnadele saame meie tema muust keelest imehästi aru. Temaga saab juba kõigest rääkida nähes, et ta mõistab millest jutt käib. Lennale saab anda erinevaid ülesandeid – tee lahti, pane kinni, kalla, sega, lükka, tõmba, tule lähemale jne.

Potil käimine on nüüd viimase nädala jooksul väga aktuaalseks muutunud, sest mu silm ei kannata enam nii suurt last mähkmes vaadata. Ei mõtle siin midagi etteheitvat teiste vanemate suunas, sest saan isegi aru, kui keeruline see mõne lapsega tegelikult on. Lennal on kolmel korral õnnestunud õigel ajal potile saada, ülejäänud korrad olen saanud pesta ja pesta. Täna oli jälle üks õnnestunud hommik. Ta on meil enamuse ajast tavaliste pükstega, seda ka õues. Mähet kannab ainult lõuna – ja ööune ajal. Iseenesest ma justkui midagi näen, et ta üritab öelda, aga ütleb liiga hilja. Umbes sellel ajal kui ta parasjagu oma tegemisi juba teeb. Lasteaiapäevadel on natukene keeruline, sest pool päeva läheb justkui raisku, kuna ta aias on ta mähkmega. Aga ülejäänud aja proovin nüüd ikka usinalt harjutada. Ei taha enam alla anda, ehk ikka jõuab see teadmine talle varsti kohale, kuidas täpselt asjad käivad. Iseenesest ma näen, et ta nii väga üritab koostööd teha, aga ei saa ise ka aru, miks see ei toimi. Uue lapse sünniks oleks armas temast mähkmevaba olla!

Iseseisev söömine läheb ajapikku aina popimaks. Enne lasteaeda oli meil välja kujunenud, et hommikust (putru ja omletti) ning lõunat (kohupiima) sõi ta ise. Pärastlõunal soolast toitu, tihti suppi, andsime ette. Ilmselt enda mugavusest, sest tahaks, et põll ja riided puhtaks jääks. Lõpuks oleme ise ka aru saanud, et selline nämmutamine ei vii kuhugile ja lasteaiastki öeldi, et ärgitage oma lapsi rohkem iseseisvalt sööma. Meie nägime juba pärast esimest nädalat Lennas muutusi, kus ta nõuab, et ta kõik toidukorrad ise süüa saaks. Nüüd sööb ta korralikult nagu suur laps oma kausist, peamiselt suure lusikaga. Igasugused tite joogijubinad oleme ka ära jätnud – tilatassid ning lutipudeli juba aastaselt. Samuti üritame vältida kõrrega joomist. Esimesel lõunasöögil lasteaias oli juba selge, et Lenna peab korralikult tassist jooma hakkama ning igasugused muud abivahendid võiks kõrvale jätta. Läks aega kena paar päeva ning nüüdseks joobki ilusti suurest tassist! 🙂

Võrevoodist suure lapse voodisse. Kolm päeva tagasi otsustasime, et nüüd aitab. Võrevoodi tundus Lenna jaoks juba kitsaks jääma ning jällegi, milleks teda seal hoida, kui tal oma mõnus tuba teda ootamas! Otsustasime kohe alguses, et harjutamise võtab enda peale Erik. Ta on palju rahulikum ning suudab Lennale korraliku selgitustööd teha, miks ja kuidas. Muidugi aitan ma igati kaasa, aga parem on kui üks inimene sellega tegeleb. Laupäeval siis kutsusime Lenna meie tuppa ja rääkisime talle, et sellest päevast kolib ta oma ilusasse tuppa ning titevoodi jääb Norale. Andsime talle tema tudufliisid ja mänguasjad kätte ning palusime need tal tema uude voodisse viia. Magamajäämisega on meil hetkel kehvad lood, sest viimased kolm nädalat on ta seda nutuga teinud. Ja meil kulub reaalselt tema magamapanemiseks ca 1.5 – 2 tundi. Esimene öö suure lapse voodis möödus hästi, öösel tegi kolm korda häält, kuid üles ei ärganud. Magamaminek oli muidugi omamoodi ooper. Erik tuli pärast poolt tundi magamistuppa, et uskumatu lugu, aga magab. Rõõm oli üürike, sest viie minuti pärast magas ta end kõrgelt voodist alla ja karjus umbes täpselt kaks tundi, kuni uinus. Mis kõikse toredam, siis talle meeldib oma toas, oma voodis magada ning kõik on täpselt samamoodi nagu võrevoodiga. Ta isegi ei roni sealt välja. Kahju on muidugi sellest, et nuttu on palju! Loodetavasti see möödub varsti!

Enda riietamist õpib Lenna ka nüüd usinalt. Jälle on suure tõuke andnud lasteaed ning tundub et talle väga meeldib. Oskab ise panna pükse ja sokke jalga, üritab pusasid ja jopesid selga ajada, mütsi saab kenasti pähe ning tossude krõpsud ilusti kinni. Lahtiriietamine tuleb tal kergemalt. Tuppa tulles võtab ise ära mütsi, jope, pusa, püksid ja papud. Ühesõnaga natukene veel lihvimist ja ehk saab varsti asja!

Lõppkokkuvõttes, kui kuskil aasta alguses mõtlesin, et nii pikk teekond on vaja veel ette võtta – lutist, pudelist ja öisest söömisest võõrutamine, potitreening, iseseisev söömine, oma tuppa magamaminek – siis nüüdseks ei tundu enam midagi hullu. Võibolla mõni mõtleb, et milleks ma kiirustan nende asjadega, aga mul on tõesti mingisugune “kiuks” peas, et kaheaastane laps enam näiteks lutiga ringi käima ei peaks. Minu jaoks tundub Lenna juba nii suur laps, et imelik on näha teda titeasju tegemas. Aga inimesed ja kasvatusmeetodid ongi erinevad.. lõppude lõpuks ei tea ma veel kedagi, kes kooli minnes lutipudelist piima jooks või mähkmeid kannaks, nii et samas üle ei tasu ka muretseda 🙂

20160926_162703

3 thoughts on “Lenna areng ja sammud iseseisvumise poole

  1. Carmen says:

    Lõunaunne minnes pole vast vaja mähet panna, ma ka algusest peale ei pannud. Enne käib pissil ära ja kui ärkab, siis käib ka, pole kordagi märg olnud. Ööunega oli meil niimoodi, et kui hakkas siplema/nihelema, siis panime potile ja pissis ning magas edasi. Aga paari päeva pärast ta hakkas nutma ja ei tahtnud minna potile, kuigi oli pissihäda, ta tahtis lihtsalt nii väga magada. Meil käib ilusti ise potil (meeldib suurde potti kallata ja vett peale lasta), aga kui on püksid jalas, siis ta arvab, et võib püksi pissida (isegi siis kui ma meelde tuletan), niisiis me peame seda harjutama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga