LÄBI !

Oh seda rõõmu hüppenööri! 3 aastat jälle läbi. Nii hea meel! 15 aastat juba koolis käinud, aitab küll mõneks ajaks!
Tegelikult eriti hea meel on mul Eriku üle, kes ka oma nelja aastaga ühele poole sai ja lõputöö hindele 4 kaitses. Kooli kõrvalt kahes töökohas, norra keele kursustel, trennis käia ning palju muuga tegeleda, on kiiduväärt! Tore, et saame jälle koos lõpetada! Eelmine kord lõpetasime koos Tallinna Nõmme Gümnaasiumis mina 9. klassi ja Erik 12. klassi. Seekord siis kõrgkoolid! Ja saabki rõõmsalt eluga edasi minna 🙂
Oma hindega olen väga rahul, tegelikult ka juba aimasin seda. Lihtsalt kui ühte tööd nii pikalt kirjutada ja koguaeg seda korduvalt läbi lugeda, kaob lõpuks motivatsioon. Muidugi alati saab paremini, aga ma ei ole seda tüüpi inimene ülikoolis, kes oma hindeid taga ajaks. Ei näe sellel erilist mõtet, sest minu jaoks pole vahet, kas tudeng saab 2, 3, 4, 5 – peaasi et asja tuumast aru saab 😉 Igatahes rõõmus, et hindeks HEA sain 🙂
Sõnaline hinnang (sisuline üldkommentaar, töö tugevad ja nõrgad küljed, lisaselgitused eeltoodud hinnangutele). SÕNALISE HINNAGU ANDMINE ON RETSENSENDIDELE KOHUSTUSLIK JA JUHENDAJALE SOOVITUSLIK!

Probleemipüstitus- uurimisprobleem ja uurimisküsimused
Töö uurimisprobleem ja uurimisküsimused (sh alauurimisküsimused) on omavahel seostatud, ja uurimisprobleemi olulisus on selgitatud. Bakalaureusetöö uurimisprobleemiks on tuvastada ühinemiste teemalistes diskusioonides kasutatavad ühinemist pooldavad argumendid. Uurimisprobleemi lahendamiseks otsib autor otsib uurimistöös vastuseid uurimisküsimustele: „Millised on peamised ühinemiste teemalistes diskusioonides kasutatavad ühinemist pooldavad argumendid?“ ning „Kuidas erinevad pooltargumendid omavalitsuste lõikes?“
Töö sisuosa on loogiliselt ja jälgitavalt struktureeritud.
Teoreetiline osa
Töös on välja toodud teoreetiline lähtekoht on seotud uurimisküsimustega ning katab töö jaoks olulisi vaatenurki. Teooria osa põhineb asjakohasele hulgale allikatele, mida on kasutatud töös piisavalt (sh teoreetilisi 20). 
Empiiriline osa
Uurimuse empiirilise osa läbiviimiseks on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit ning andmeteanalüüsimisekskontentanalüüsi. Töö autor valdab kasutatud meetodit üldjoontes hästi, kuigi andmete süstematiseerimise, analüüsikäigu ja järelduse esitamisel oleks parema süsteemsuse tagamise osas olnud arenguruumi. Valim või andmestik on piisav uurimisprobleemile vastamiseks.
Järeldused
Järeldustes vastatakse kõigile uurimisküsimustele ning arutletakse tulemuste üle sidudes nad laiema valdkondliku kontekstiga, kuid nii empiiriline analüüs kui sellest tulenevad järeldused keskenduvad ebaproportsionaalselt enam esimesele uurimisküsimusele (millised on argumendid) jättes selle võrra tahaplaanile teise (miks nad erinevad). Analoogselt märkusega hinnangus empiirilisele osale – järelduse esitamisel oleks parema süsteemsuse tagamise osas olnud arenguruumi, nt tabelite kasutamise näol.
Vormistus
Tekst on keeleliselt ja vorminduslikult üldjoontes korrektne – arusaadav, ei esine olulisi keelelisi ebakorrektsusi.Kasutatud allikad on viidatud, viitamises ei esine põhimõttelisi vigu, vaid mõned üksikuid pisiveadviitekirjete vormistamises.
KOONDHINNE bakalaureusetöö eest (õigele joon alla tõmmata):

Suurepärane (A)
Väga hea (B)
Hea (C)
Rahuldav (D)
Kasin (E)
Puudulik (F)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga