Kümme ühist aastat!

Meil täitus Erikuga täna kümme koosveedetud aastat! Käisime õhtust söömas ja ei suutnud ära imestada, kuidas aeg on nii kiirelt möödunud ning kui palju on selle aja sisse mahtunud. Kui me tutvusime, olin mina 13-aastane, Erikul vanust kõigest 16.  Ma käisin seitsmendas klassis (!!), Erik juba keskkoolis. Mäletan, et meil oli endal ka üsna veider ja alguses koolis käest kinni ringi ei käinudki. No mine tea, mis need Eriku sõbrad ikka arvanud oleks, eksole. Aga ega lõpuks enam varjata midagi polnudki, sest jutud levisid ja mõlemad puutusime ka väljaspool kooli Eriku sõbra vanavanemate juures kokku. Erik käis keskkooli ajal kuus korda nädalas trennis, kus ta valmistus hoogsalt Eesti korvpalli meistrivõistlusteks. Need kuus korda tulid ka kasuks, sest nii mitmel korral ka Erik Eesti meistriks tuli. Mäletan, et need tihedad trennid olid pidevaks tüliallikaks. Ja nii me võisime lõputult vaielda, kuidas me ikka üldse ei näe, kuigi nägime iga päev koolis. Teiseks mureks oli muidugi see, et ma olin alaealine, aga Erik elas 16-17 – aastaselt juba täiskasvanuelu. Mäletan, et alates 15. eluaastast läks lihtsamaks ja siis sain juba üsna palju kaasas käia. Sellega oli ka oma seiklus, sest kord peitsin end pubis politsei eest tualetti, teinekord libisiesin koos mõne välismaa seltskonnaga klubisse sisse. Eks Erik käis ja tegi ka ning jooksis oma sarvi iga nurga peal maha. Ühesõnaga esimestel aastatel lihvisime kõvasti oma nurki ja pidime pea et iga poole aasta tagant korra lahku minema, aga ju siis taipasime, et koos on ikka parem.

Erik&Laura (29)

2006 (mina 13, Erik 16)

G-Unit 2007 (6)

Meie Popularis 2007 (mina just 15 saanud, Erik 18)

jõulud 2007. 15 dets 004

Jõulud 2007, (mina 15, Erik 18) istusime lastelauas!

Me muidugi pikalt ei oodanud nagu paljud paarid seda teevad. Mina tutvustasin Erikut oma vanematele 14-aastaselt ja ise hakkasin Eriku juures umbes sama vanalt külas käima ning lõpuks kujuneski nii välja, et pea igal nädalavahetusel elasin ma tema vanemate juures. Ei teagi, mis need vanemad oma peas küll mõtlesid –  ilmselt, et jälle mingi uus tüdruk/poiss-sõber.  Kui Lenna 13-aastaselt teataks, et ta on nüüd oma eluarmastuse leidnud, siis vaevalt ma isegi mõtleks, et oh, millal siis pulma saab? Õnneks saame me teineteise peredega hästi läbi. Nüüd elame ajutiselt Eriku ema kodus ning oma tulevase maja ehitame minu vanemate kodu kõrvale.

Restoranis perega (13)

2008  talv, minu perega väljas söömas (mina 15, Erik 18)

Kirjutasin Erikule aastapäevaks ka kirja nagu mul ikka kombeks on ja meenutasin sealgi, et kui palju on kümne aasta jooksul muutunud. See oli nii alles, kui kogusime oma taskuraha, et kuskil väljas pidutsemas või kinos käia ning ootasime vanemate reisilkäike, et teineteise juurde sisse kolida. Tohutult palju bussiga sõitmist, ootamist ja ajakulu. Nii palju elevust Eriku uuest (vanast) rohelisest Mazda 626’st, mis tundus siis nii suur asi. Esimesed oma palga eest pikemad käimised ja reisitud reisid.  Nii põnev oli esimest korda vanemate juurest välja kolida ja lõpuks iseseisvat elu elada, meie kuueelarveks oli ca 600 eurot, millega pidime oma korteri üüri, kommunnaalid, muud arved tasuma. Sel ajal ka kihlusime ja kogusime pulmadeks raha? Peaksin oma päevikutes tuhnima, sest arusaamatuks jääb, kuidas sellest 600-st eurost veel kõrvale sai pandud? Ülikooli lõpetamised, palgatõus, ametikoha vahetus, kolimine kesklinna, beebiootus. Kuidagi väga järsku hakkas ratas jooksma ja jookseb edasi. Nüüd oleme otsapidi Küprosel, valime oma tulevasse majja parketti ja seinavärvi.  Lõppude lõpuks jõudsime oma meenutustega nii kaugele, et oleme õnnelikud ja tänulikud, et meie eluteed nii läinud on ning hea meel on, et kõik võetud riskid on end ära tasunud 🙂

IMG_6523

IMG_6494PS! Leppisime küll Erikuga kokku, et aastapäeva puhul kinke ei tee, aga ma ei pea lubadustest kinni. Aga kingist järgmises postituses 🙂

One thought on “Kümme ühist aastat!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga