Kuidas ma endale sõbranna sain?

Teate, ma olen alati olnud üsna veendunud, et minusugusel ei saa sõbrannat olla. Või no teate küll, sellist pikaaegset.. räägitakse ikka, et tõelised sõbrad tulevad lapsepõlvest kaasa, kuid kas ikka tulevad!? Suur õnn, kellel tulevad.. paraku jooksevad eluteed nii mitmes kohas laiali, et üks hetk võid avastada, kuidas teemad enam hästi ei haaku.

Ülikooli minnes, poleks ma elusees uskunud, et ma sealt midagi nii väärtuslikku kaasa saan. Paraku pole selleks diplom, vaid minu sõbranna Laura. Meie tutvumislugu on isegi, et natukene piinlik. Parasjagu korraldati mingisugist tutvumisüritust või rebastepidu? Ma isegi täpselt ei suuda meenutada.. aga mäletan ma hästi, kuidas kaasa oli ostetud üks rumm. Üritus ise oli niii iidamast-aadamast igav, et oma rummiga ma sealt tulekut tegin. Väikest šampust sai ikka tinistatud, kui üks hetk hüüdsin ma välisukse ees “kuulge, kellel oleks mulle rummi jaoks kilekotti anda?”.. no ja kes mulle siis vastas?.. “mina võin sulle oma Seppälä koti anda” ja nii kahe pläkutise teed ristusid. Need mõned sammud minul ümber nurga bussi peale kõndides ja Laural oma seltskonnaga edasi minnes, jõudsime me kõik olulise info ära vahetada.. “mis asja, sa oled ka Laura või? Mina ka! Õpid ka riigiteadusi? Ei noo mina ka juu”.. Koju jõudes otsisin ma Laura aga facebookist üles ning sellest päevast peale oleme me absoluutselt iga päev suhelnud.

Te ei kujuta ette, kui palju meil ühist on. Isegi meie isadel on samad nimed! Me oleme mõlemad vähi tähtkujust. Ja no aina absurdsemaks sai minna, kui Laura avastas endast ja Erikust ühise lapsepõlvepildi puu otsas! Isegi meie mehed töötavad samas ettevõttes.. Me oleme oma mõtlemiselt nii sarnased ja otseloomulikult on meil alati mõlemil õigus. Me oleme teineteise suurimatele elumuutustele kaasa elanud algusest peale ja ilmselt seetõttu meie hea side säilinud ongi. Oleme käinud viimased seitse aastat kuidagi sarnast teed – kool, pere loomine, lapsed, maja ehitus, töökohtade vahetused.. teame vist tänaseks teineteise kohta kõike..

Ma poleks elus uskunud, et mul saab olema sõbranna, kellega ma suhtlen nii päeval, kui öösel.. pidevalt! Mehed küsivad meil üsna tihti, millest meil küll nii palju rääkida on.. teaks isegi, ütleks teile ka!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga