Kuidas kulges reis ilma beebita?

Nüüd kui reis läbi on, mõtlesin, et panen kirja, kuidas oli reisida ilma lapseta. Igatahes kolmapäeval istusin taksosse pisarad silmas ja teel lennujaama nutsin ilusti  meigi laiali. Jõudsin juba mõelda, et kuidas ma selle nädala vastu pean.  Lennujaama sisenedes läks kõik meelest ning terve see reis kulges lõpuni välja ainult puhkuse- ja reisimõtetes. Ausalt, väga-väga mõnus ja kosutav oli reisida pärast üheksat kuud taas kahekesi! Nagu normaalsed noored inimesed seda tegema peaksidki. Kogu reisi jooksul skype’sime Lennaga kolmel korral. Mul oli null muremõtet, et kuidas ta end tunda võiks. Ämm andis juba teisel päeval teada, et laps käitub paremini kui muidu. Arvata oligi. Sõi nagu väike hobune, magas nagu mõmmik ja oli muidu rõõmus ja tore laps.

Ainukesed korrad reisil tuli meil Lennast juttu siis, kui teisi temavanuseid nägime. Ja need mõtted olid järgnevad.. jumal tänatud, et me teda reisile kaasa ei võtnud!  Me leppisime kokku, et suure tõenäosusega tuleb Lenna meiega esimesele puhkusereisile kaasa siis, kui vanust on nii kuue ligi. Ma vaatasin neid vaeseid vanemaid ja mõtlesin, kui ennastohverdavad nad on. Kui me oleks Lenna reisile kaasa võtnud, oleks kõik absoluutselt samamoodi olnud kui kodus, selle vahega, et soojakraade oli ligi 30. Hommikuti oleks saanud rõõmsalt kell 8 ärgata, Lenna toidu –ja olmemuredega tegeleda. Siis ehk oleks saanud basseini äärde minna, aga see oleks olnud ilmselt tõeline piin. Lenna ei püsi absoluutselt paigal ning ilmselt kaasneks suure soojaga pidev mure , et ta päikese käes ära ei põleks. Kuidas küll see päevitamine välja oleks näinud? Kas nii, et üks päevitab 15 minutit ja siis vahetus? Kuidas oleksime käinud jettidega või vee kohal varjuga sõitmas, hobustega ratsutamas? Õhtusöögid? Lenna ööuneks hakkame juba üheksa ajal valmistuma. Meie aga läksime igal õhtul just siis välja. Ilmselt ööune ajal oleksime saanud siis rõdul istuda. Lõppkokkuvõttes poleks me saanud sel reisil oma soovi järgi puhata. Meil on nii hea meel, et saime Lenna turvaliselt Eestisse jätta ning ise puhkusest maksimumi võtta. Ilmselt lapsevanemad on erinevad ja ehk on ka neid emasid, kes mõtleks oma lastele 24/7, aga õnneks meie nende hulka ei kuulu ning saime endile tõestatud, et oskame end välja lülitada küll.

Istun praegu lennukis ja tagasi mõeldes oli reis suurepärane ning mõtted on juba järgmisel aastal. Erinevalt teistest reisidest on seekord nii hea meel koju tagasi minna. Näeme lõpuks oma päkapikku, saame päriselt kallistada ja musitada ning näha, mida uut ta nädalaga õppinud on 🙂 Lisaks veel muidugi maja ehitus. Juba selle kuu lõpus saame suure tõenäosusega maja püsti ja katuse alla, seega palju põnevat on ees ootamas! 🙂

Emad-isad, kes te kahtlete kahekesi reismises ja teil on võimalus oma laps jätta vanemate hoolde.. siis võtke julgus kokku ja minge ikka! See on mõnus vaheldus kõigele ning nagu ma ka eelnevas postituses olen kirjutanud, siis ärge elage vaid oma lastele.  Kõike tuleb ikka tasakaalus hoida!

IMG_6811

2 thoughts on “Kuidas kulges reis ilma beebita?

  1. Kaili says:

    Pole kunagi su blogis sõna võtnud aga tahtsin öelda, et sa oled nii lahe! Tunnen ennast nii paljudes su postitustes ära ja su ellusuhtumine on imetlusväärne! 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga