Kui kõik korraga kaela sajab!

Ei tahaks üldse alustada postitust, et aeg läheb nii ruttu.. aga tõesti pole taas ammu siia kirjutama sattunud. Käed- jalad on koguaeg tegemist täis. Alguses mõtlesin, et Lenna lasteaeda minekuga on justkui kõvasti vaba aega, kuid tuleb välja, et ma olen endal pea kõik päevad nii täis sisustanud, et raske on diivanile tunniks ajaks puhkama istuda. Samas on mõnus, tunnen end kasulikuna ja palju saab ära tehtud!

See nädal algas muidugi täiesti valesti. Möödunud nädalal oli Lennal kerge nohu, kui seda nohuks nimetada saab. Igatahes esmaspäeval pidi ta lasteaeda minema, aga öösel hakkas köhima. Niisiis vaatasime Erikuga suurte silmadega üksteisele otsa, et appi, kas tõesti jääb ta haigeks!? Meil polegi tegelikult haiget last veel olnud. Välja arvatud siis, kui aasta alguses viiruse endale külge noppis ja haiglas käisime. Hommikul otsustasin, et jätan ta ikkagi koju, mistõttu see ka kõik mu ülejäänud päeva- ja nädalategemised segamini paiskas. Ja mis kõige toredam? Lenna oli otseloomulikult terve päeva terve kui purikas – ei nohu, ei köha. Väike simulant. Sain temaga „all day long“ koos olla, sest Erikut me sel päeval ei näinudki. Muidugi oli ta valinud endale korraliku tujutsemise päeva. Hommik kulges normaalselt, aga pärastlõunal hakkas pihta – ei taha süüa, ei taha patse, ei taha juukseid kammida, ei taha potile, ei taha jopet selga, ei hammaste pesule, ei KÕIGELE. Ilmselgelt said kõik toimingud ikkagi tehtud. Püüdsin rahulik olla ja esimeste ei’de puhul ilusti seletada ning lõpuks ta nõustus koostööd tegema. Õhtuks oli mul juba kõriauguni sõnast ei. Ainult ei ees ja ei taga. Magama pannes oleme me alates tema tuppa kolimisest tal juures istunud– no nii kena 30 – 40 minutit. Esmaspäeval oli mul igasugune piir ületatud, lugesin muinasjutu ära ja ütlesin, et lähen nüüd magama. Tulin ära, panin ukse kinni. Tuli veidi võlts „EMMMMMEEE“ nuttu, aga peagi jäi vait ja uinus. Otsustasime, et enam oma aega ei raiska ja juures seal ei passi.  PS! Esmaspäeval oli vaid üks imetore positiivne asi – sain Lennale hea hinnaga Kuoma talvesaapad – Sikupilli Prismast. Olin juba kergelt paanikas, sest pühapäeva õhtul ma Kristiine Prismast neid ei leidnud ning arvasin, et ehk sel aastal nad edasi ei müügi. Igatahes väga soovitan! Hoiavad jalga soojas ja eelmine aasta sai ilusti järele proovitud. Hinnaks 39 eurot.

img_1954

Teisipäev algas paljutõotavalt, kui Erik Lenna voodist üles võttis. Oli armas pehme koogikene, kes kallistas ja musi tegi. Seniks muidugi, kuni Erik tööle pidi minema. Siis hakkas otsast peale – ei hambapesule, ei patsidele, ei pudrule, ei jopele.  Korrutasin endale „ole rahulik ja katsu ta kuidagi lasteaia uksest sisse saada“.  Olin ise sel päeval vara ärganud, sest Nora äratab mu juba ca 6 ajal hommikul üles. Lihtsalt kukerpallitab nii palju kõhus ringi, et kõht reaalselt loksub edasi –tagasi.  Teadsin, et pean vähemalt trenni lõpuni vastu pidama, siis saan koju puhkama minna. Sinna vahele jäid veel mõned käigud.  Lõpuks koju jõudes avastasin, et vaja veel süüa ka teha. Ühesõnaga tegemist oli täpselt sinnamaani, kuni avastasin, et ei ole jõudnud  kordagi rahulikult maha istuda ja puhata, vaid oli aeg Lennale järele minna. Lasteaiast sain suured kiidusõnad, sest Lenna käib seal ka nüüd ilusti potil ja on üldse tubli tüdruk!  Küll aga mina sain näha jälle väikest pätti, kelle ma hommikul üle ukse andsin. Läksime poodi ja kui ma talle teatasin, et rohkem ma teda tassida ei jaksa, siis viskas ta end poepõrandale pikali ja nuttis kõva häälega (oma võltsnuttu) ja mitte üks, vaid lausa kolm korda järjest. Kaalusin juba varianti, et sinna ma ta jätangi ja lähen teen samal ajal oma ostud kiirelt ära. Tavaliselt ma ei lase end teistest inimestest üldse häirida, sest ausalt öeldes on mul ükskõik. Seekord oli mul neist lihtsalt kahju. Päeva päästis üks pisikene beebi turvahällis, kelle nimi oli ka muideks Lenna. Pärast seda, kui ütlesin, et beebi ärkab nii suure röökimise peale üles, jäi Lenna koheselt vait ja hakkas korrutama beeebi – beeebi – beeeeebi.  Lõpuks sain otsapidi koju ja kui Erik jõudis, tundsin, et LÕPUKS saab puhata.

Aga ei! Milleks? Samal ajal, kui Erik Lennaga õue end sättis, tegi ta kassile nii mööda minnes pai, mille peale Vilkur kräunatas ja teda ründas. No ja algas õhtune saaga ehk TÄPP I peal. Püüdsime siis kuidagi rabelevat ja karjuvat kassi kinni hoida, et näha, mis tal viga on. Mina sellega hakkama ei saanud ja pidin lõpuks ema appi kutsuma. Üldse ma olen veidi nõrganärviline. Kõik hullemad asjad vaatab alati ema üle. Viimati pidin kassi talle ka puugieemaldusse viima. No igatahes selgus siis, et Vilkuril oli sügav ca 10 cm’ne haav. Selg oli ühesõnaga korralikult lõhki tõmmatud. Õnneks avastasime sellisel kellaajal, et tunnike oli veel loomaarst lahti. Tänud Jüri loomakliinikule, kes meid oli nõus vahele võtma. Mure oli ikkagi suur, sest nii kahju oli väiksest sõbrast, samas ei tahtnud mõeldagi, mis see kõik maksma läheb!  Vilkur pandi magama, pügati, õmmeldi kokku, tehti röntgen ning kaasa anti 10 päeva jagu rohtusid – antibiootikumi ning mingit salvi. Selleks, et ta haava ei lakuks, sai ka selga vesti ning sellega saab ta rõõmsalt 10 päeva TOAkassi elu elada. Kui hingasin kergendatult, et Lenna talvesaabastega on suuremad ühekordsed kulutused ühelpool, siis kus sa sellega. Kassikese lappimine läks lisaks veel 67 eurot, aga no lõpp hea – kõik hea.  Esimene öö on üle elatud. Õudusega mõtlen, et üheksa veel! Vilkur on harjunud 6-7 ajal õue saama ning on praktiliselt kolmveerand päevast väljas. Öösel hakkas ta aga narkoosiuimasena ringi taterdama, üritas igale poole hüpata ja kukkus maha. Andis endast parima, et sellest vestist pääseda, aga tulutult. Lõpuks otsustas ta, et hakkab iga ukse taga kraapimas käima, ehk mõni avab tee õue. Lisaks on tal tobe komme, et kui ukse kraapimine ei aita, hakkab ta uksesilikoni küüntega välja tirima. Ühesõnaga tõsine õnnistus ja olime taaskord 5.45 juba rõõmsalt üleval. Hetkel mõtlen taas, et saaks kord selle päevaga ja üleüldse oktoobrikuuga kuidagi ühele poole!

img_1930 img_1936

Aga no küll on tore – pool oktoobrit on veel ees. Loodetavasti on üllatustega selleks kuuks ühel pool!

2 thoughts on “Kui kõik korraga kaela sajab!

  1. Helmi says:

    Tunnen sulle siiralt kaasa, et nädal nii kehvasti läinud. Lapse suhtes võis tal ju väike vimm sees olla küll, ehk sinu ühepäevane kodusolemine vältis pikemaajalist haigust (ala 3-4 või rohkemgi) päevi. 😉
    Kassi puhul magama pannakse ikkagi lõplikult.. narkoosi kohta nii jubedat väljendit vist ei ole. 😀 Aga kassi puhul ära karda ka end distsiplineerida. Alguses ehk tüütu ja võibolla võtabki mitu nädalat aega, aga igakord, kui midagi valesti teeb, käratad talle oma miskise keelusõna (ala EI, Kass!! vms). Kui keelusõnale ei reageeri, siis ajad kasvõi lõpuni taga ja tõstad turjast ning annad näpuga vastu nina nipsu, sinna juurde veel kuri toon, et kiisu aru saaks sinu pahameelest. Mul endal on 10-aastane kass ja ausalt öeldes ei meenu, kaua aega läks distsiplineerimisele, aga tulemus oli alla 1-aasta kindlasti käes ja kass käitub ENAMJAOLT ilusti. Eks ikka mõned vimkad teinekord tulevad ja katsetab oma piire, aga seda, et ta küüntega uksetihendeid kraabiks või enam isegi diivanit, seda ei ole. Distsiplineerimisega peab kindlasti ka nunnutamine olema tasakaalus, siis ei teki mingit võõristust, et sina ainult karistad ja järelikult oled paha. Muidugi 10 minutit peale karistamist võiks kass siiski järele mõelda. Muidugi annab seda kõike ka kihva keerata, kui järjepidevus kaob.. Minu vanematega, kes kassi pigem üle söödavad ja nunnutavad, on kass palju suurem jonnipunn ja käib ka keset ööd süüa nõudmas, mida ta vanasti kunagi ei teinud..

    Pikk jutt, aga loodame, et asjad loksuvad teil paika ja haav paraneb kiirelt!

    • NautigeHetke says:

      Just! Peaasi, et terve 🙂
      Haha, otseses mõttes magama jah ei pannud, aga narkoosi all magas ju ikka! 😀
      Me üldiselt kasutamegi neid samu nippe – keelame, laseme pritsi ja anname vajadusel nina pihta. Ta saaks justkui aru küll, et ei tohi, aga kuna tal siin toas nii igav, siis ta ei anna nii kergelt järele. Loodetavasti aeg annab arutust. Eks ta alles 7-kuune ka.

      Tänud!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga