Kogumispäevik: meie kodukulud ja tarbimisharjumused

Juba veebruari alguses kibelesin kodukuludest rääkima, sest meenus varasem blogipostitus, kus üks blogija kirjutas, kui kokkuhoidlikult ta kodus toimetab. Ja hea, et ma oma postitusega ootasin, sest Mirjam jõudis #Kogumispäeviku veebruarikuu ülesandena juba oma jaburad tarbimisharjumused kirja panna. Katan kätega silmad ja astume samuti uutele väljakutsetele vastu.

Alustame siis algusest:

TULEDE PÕLETAMINE

Ma ei tea, kust see nõme harjumus tulnud on, aga me põletame ebanormaalselt palju tulesid. Näiteks meil on siiani ümber maja, väljas, jõulutuled, mis põlevad nii öösel, kui ka päeval. Samuti põleb 24/7 meil garaazi, välisukse ja terrassituled! Oleme juba pikalt mõelnud, et võiksime hämarusanduritega asja reguleerida, aga siiani on see sinnapaika jäänud. Rääkides õhtust, siis meil põlevad alalõpmata vähemalt pooled tuled. Näiteks tavalisel õhtul on valgustatud Lenna tuba (juhuks, kui ta sinna mängima läheb), laste mängutuba, koridor ja elutuba/köök. Samuti Nora esimesel eluaastal põles köögis ka öösel väike tuli, no juhuks, et kui piima tegemiseks läheb, on vähem vaja jahmerdada. Lenna magamistoas on vooluvõrgus öölamp, mis on seal juba oma aasta aega järjest olnud. Kodust välja minnes, jätame alati vähemalt ühe tule põlema ja see on reegline töötasapinna valgustus.

JUHTMED

Olles päris aus, siis ma pole varasemalt sellele mõelnudki, et võiks need välja võtta. Meil on kõik asjad vooluvõrgus – TV, röster, veekeetja, telefonilaadijad, arvutilaadija, Lenna öölamp. Olen küll muretsenud sellepärast, et kas võib juhtuda pideva laadimise all mingisugune õnnetus. St. on küll ja küll räägitud, et mõni asi on läbi põlenud. Näiteks veekeetja puhul oleks eriliselt ohtlik, kui keegi selle kogemata sisse lülitaks, ilma et kannus vesi oleks. Küll aga tarbimise poolelt pole mul õrna aimugi, palju sellega kokku hoiaks, kas kokkuhoid oleks märkimisväärne või mitte.

VEERAISKAMINE

Me oleme venitanud tsirkulatsioonipumba ostmisega.. nimelt hoiab see sooja vett ringluses ning võite arvata, et selle puudumisel läheb sooja vee saamiseks ikka omajagu aega. Terve see aeg vesi lihtsalt jookseb tühjusesse. Samuti käime dushi all jooksva veega. Küll aga näiteks juukseid pesen ma väga tihti spordiklubis, nii et väga hull see asi ka pole. Hambapesu ajal on vesi kinni. Nõudepesumasinat kasutame, kui see on eranditult täiesti täis.

TV

Olgem ausad, me vaatama televiisorit üsna vähe. Õhtuti praktiliselt üldse mitte, hea kui poole silmaga uudiseid näeb. See on täiesti jabur, sest liitusime alles VIASAT KULD paketiga, kus telekanalite ja interneti eest maksame kuus 28 eurot!! See on üle mõistuse palju. Meile piisaks vaid baaskanalitest – ETV, kanal2, TV3. Muideks, päris tihti on meil televiisor kodus lihtsalt lahti. Näiteks päeval, kui oleme ise Noraga mängutoas. Ja eriti #piinlik on tõdeda, et varem läksime lastega nii välja, et jätsime teleka ja tuled põlema. Väljas võisime vabalt olla kuni kaks tundi.

PABERIKULU

Meie majapidamises kulub paberit meeletus koguses. Näiteks igal nädalal tellin ühe XL rulli majapidamispaberit + õhukesi salvrätikuid karbis. Meil kulub reaalselt kuus vähemalt neli rulli majapidamispaberit + 4  – 5 pakki õhukesi salvrätikuid. Ja nüüd kõige #piinlikum osa on see, milleks ma paberit kasutan. Näiteks on mõned nõud, potid, pannid asetatud kuivatusmatile. Selle asemel, et köögirätik haarata, tõmban ma rullist paberit ja kuivatan sellega. Näiteks, kui kraanikaussi on pesemise käigus jäänud mingid toidujäätmed või olen kartuleid/porgandeid, mis iganes, riivinud.. siis võtan ma jälle mõnusalt paberit ja tõstan kõik selle kraanikausis oleva pahna paberiga prügikasti. Ma tean, et normaalsed inimesed kasutavad selle jaoks käsi, aga mul on mingisugune kiiks, mitte erinevate juurikate koori oma käega katsuda. Õhukesed salvrätikud lähevad laste suude ja ninade puhastamiseks. On siililegi selge, et soodsam variant oleks vee all nägu ära puhastada. Selle asemel teen ma aga paberrätiku märjaks ja kasutan seda niiviisi. Majapidamispaberit kasutan ma palju ka koristusel, sh. selliste asjade koristamisel, kus saaks lapiga ilusti asja aetud.

Iseenesest olen ma täiesti veendunud, et saaksime oma majapidamisega seotud kulutused kõvasti soodsamaks, kui endale seda jaburust veidikene teadvustaks. Iseenesest maja on meil maaküttega ja reguleerib end ise, mistõttu pole elektriarve just kõige suurem. Talvel jääb see reeglina 150 euro juurde, suvel 60 – 70 euro kanti. Samas köetavat pinda on meil pea 200 m2.  Küll aga vee eest maksame me 30 eurot/kuus. Ei oska siinkohal teistega isegi võrrelda. Kas seda on väga palju või pigem mitte. Probleemkohta juba teame ning plaanime tsirkulatsioonpumba ära osta! Samuti veebruarikuu eesmärkidega seoses lubasin ma endale tulesid mitte nii palju põletada ja väiksed edusammud juba toimuvad.

Hetke kokkuvõttes võin öelda, et elektriarvetega võime rahule jääda, vesi tundub liiga kallis, TV ülearu mõttetu ning otseloomulikult võiks paberit ka vähem kasutada. Viimaste osas tahaks ette võtta suuremad muudatused 🙂

3 thoughts on “Kogumispäevik: meie kodukulud ja tarbimisharjumused

  1. Mari-Liis says:

    Ei noh tsirkulatsioonipumba ma soovitaksin küll kohe ära unustada. Minu teada pole tsirkulatsioonipump anyway ühepereelamu teema, vaid korterelamute teema. Nii väidab vähemalt minu tark äi. Pidev sooja vee ringluses hoidmine (mis on tsirkulatsioonipumba mõte) – see on oluliset suurem kulu kui kraanist/dushist 10-20 (või rohkemgi) sekundit külma vett alla lasta vee soojenemise ootuses. Lisaks veel ka tsirulatsioonipumba enda maksumus. Tasub mõelda, kas see rahaliselt ära end tasub – ma arvan, et pigem ikkagi jääb kahjumisse.
    Valgustid ka väga elektrit ei võta, et sellepärast hullult põdema peaks. Ma tuletan meelde üht sinu toredat blogipostitust, kus rääkisid, kuidas su isa naerma puhkes ja ütles, et elus pole oluline mõelda, kuidas kokku hoida, vaid kuidas raha juurde saada. Ma ise pakun, et ainuüksi valgustite põletamine maksab nii 1 eurot kuus ? 🙂
    Meil töötavad elektriga ainult lambid ja kõiksugused kodumasinad (köögitehnika, pesumasin-kuivati jne) ning elektriarve kuus on keskeltläbi 14 eurot olnud. Ning arvata on, et põhiline osa sellest läheb pigem kodumasinate peale, mitte lampide peale. LED-lambid on ju niivõrd säästlikud. Ehk et järelikult põhiline elektrikulu soojuspumpadega majas on siiski kütmine ja vee soojendamine. Soe vesi ja vesipõrandaküte on meil gaasiga. Kõige külmem talvekuu (181 ruutmeetrit köetavat elamispinda) on olnud gaasiarve 105 eurot, suvel keskmiselt 40 eurot. Tarbime sooja vett meeletutes kogustes, sest laps veedab iga õhtu tund aega sooja dushi all mängides- ta lihtsalt pole nõus sealt välja tulema.
    Ahjaa, mis veel kindlasti elektrit võtab, on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Meil on praegu tavaline sundväljatõmme ja fresh klapid seinas. Kevadel paigaldame igasse tuppa soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ning freshklapid likvideeritakse. Ma ei looda saada elus võitu soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi pealt. Ma olen veendunud, et selle tõttu meie kulud hoopis suurenevad, kuna tõepoolest see pidev soojustagastusega ventileerimine võtab ju elektrit. Lisaks veel paigaldamise kulu, nii 6000 eurot. Aga soovin seda eelkõige sellepärast, et oleks tagatud tervislikum õhk (praegu on mõnes toas tunda, et õhk on kuidagi paks ja ehituslõhnad on siiamaani kohati majas olemas) ning suvel-sügisel ei muutuks maja rõskeks (meil oli reaalselt õhuniiskus 80% sügisel seenevihmade ajal :S).

    Ning paberikulu on sul nii väike. AINULT 4 rulli majapidamispaberit kuus? 🙂 Paber on ju nii soodne ka, et ainult raha tõttu kokku hoida. Pigem ma hoiduksin liigsest paberi kasutamisest ainult looduse säästmise tõttu. Hetkel ma püüan väikese lapse emana ja suure kõhu omanikuna eelkõige ennast säästa ning kui mul kulub natuke rohkem majapidamispaberit kui keskmisel perel, siis tõesti, andke mulle andeks, puud, aga ma vajan teid niiiiii väga.

    Mille pealt aga mina näen tohutut majanduslikku võitu, on igasugused hilbud. See, kui palju võib raha kuluda nii enda, mehe kui ka laste hilpude peale, on ikka meeletu summa. Kuna ma viimase kahe aasta jooksul lapse tõttu enam shoppamisega ei tegele, siis ma ju näen, kui palju raha on alles jäänud. Need 20-30 eurosed pluusikesed jne – kohutav raharöövel! Nüüd ma ostan korra kolme-nelja kuu jooksul ühe väga kvaliteetse riietuseseme, jumaldan seda, hoian seda ilusti – ning see püsib nagu uus ja ära ei tüüta, kuna on tõesti maitsekas ja ilus! – ning oi kui rahul ma olen. Kui 20-30 eurostest hilpudest tüdinesin ma nii 5 korra kandmise järel, siis need kallimad kvaliteetsemad riided mõjuvad ikka sama värskelt.
    Laste riided on mõttekas teise ringi omad võtta – btw, mida rohkem on varasemalt riideid läbi pestud, seda vähem mürgisemad need ka on 🙂 Midagi uut on lapsel ka alati olnud, aga tõesti teise ringi riided (ma ei mõtle kaltsukate haisvaid riideid, vaid sugulaste-sõprade omi) näevad samuti vähemalt sama head välja.

    • NautigeHetke says:

      Sul on väga asjakohane kommentaar! Kusjuures paneb tõesti mõtlema, kas selle tsirkulatsioonpumbaga üldse midagi kokku hoiaks, küll aga mugavus käib ka asja juurde. Samas ei saa salata, et oleme juba üsna ära harjunud. Vee raiskamine siinkohal on muidugi üsna suur.Tsirkulatsioonipump ise pole just kallimate killast, ca paarsada eurot.

      Sellest olen teadlik muidugi, et ventilatsioon ja küte võtavad enamuse ning võrgutasud on siinkohal meeletult suured, kuid viimase puhul ei saa nagu miskit muuta.

      Tegelikult mõte on ka selles, et milleks tarbida rohkem, kui vaja läheks. Laias laastus, ma arvan, et kui tarbimisharjumusi natukenegi muuta – hoiad ehk elektrilt 2 eurot, TV 10 eurot, vee pealt 3 eurot, paberilt 5 eurot jne. siis võib lõpuks oma 30 eurot kokku hoida.. nii mõeldes ei tundu ju summa suur, aga kui siia lisada veel näiteks toidu pealt ca 100 eurot, siis lõppkokkuvõttes oleks juba 130 eurone võit. Muidugi igalt pisiasjalt kokku hoida pole mõtet ja ega me ka nüüd kõik juhtmeid kodus välja ei tõmba, lihtsalt mõtteaineks.

      Ja riiete ostu puhul ma nõustun! Tellisin just möödunud nädalal Lennale 50 – euro eest riideid – sukad, püksid, pluusid jm, et saaks normaalse inimese moodi lasteaias käia. Lihtsalt nii palju vahepeal pikkust visanud. Ostan ka kasutatud asju ning lastele ma reeglina lihtsalt ei raatsi osta näiteks 120 eurost firma kombet. Kaks sama aastaaja tüdrukut on nii erinevad, et näiteks Nora 1-aastasena kannab samu riideid, mis Lenna pea 2-aastasena, ehk siis need kallimad riided ei kandu väga edasi. Samas järelturuga on samamoodi, mida vanemaks laps saab, seda vähem seda korraliku kaupa liigub..

  2. Ly says:

    Tsirkulatsioonipumba soovitan ikka tarbevee jaoks hankida, oluliselt mugavam on kui kohe tuleb soe vesi kraanist. Kokkuhoidu tõenäoliselt ei tule sealt tõesti, kuid pole mõtet puhast joogivett kanalisatsiooni lasta. Meil on pandud mingi selline vahetaimer, mis laseb tsirkulatsioonipumbal töötada ainult sellel ajal kui me tõenäolisemalt sooja vett vajame, ehk siis hommikul 6st kuni õhtul vist 22ni. Öösel kui tarbimist ei ole, pump asjatult ei tööta.
    Paberit kulub meie majas ka meeletult palju. Pesen sada korda päevas köögis käsi ja iga kord haaran automaatselt ka paberi kuivatamiseks. Väga rumal harjumus, kuna puhtad käterätid seisavad sealsamas kõrval.
    Kui selliseid postitusi näen, siis tuleb meelde, et peaks samuti pere tarbimisharjumusi parandama ja ökoloogilist jalajälge vähendama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga