.. kenakesti tülikas perepuhkus!

Ütleks, et kõik puhkused pole vennad. Käisime viimati perega Rakvere Aqva Spas ja see oli üsna selline õpiku-puhkus. Alates minekust, lõpetades tulekuga – tõesti mõnus ja nauditav! Meil oli siia augustikuu algusesse nüüd planeeritud Pärnu puhkus ja sinna sisse põimitud siis Lottemaa. Ausalt öeldes tegi päris rõõmsaks, et need plaanid enne uut elukorraldust kavas olid, sest muidu oleks meil sel aastal täitsa külastamata jäänud. Plaanis oli käia Alpakafarmis, Pärnus käia ujumas – mänguplatsidel – kohvikutes ja ühel päeval Lottemaal. Viimane on alati koht, kuhu ise ootan ka minemist. Igal aastal on kõigil lõbus olnud ning kuna seekord oli meie roosil esimene kord päris Roosit külastada, siis oli elevust isegi rohkem.

Alustaks sellest, et teisipäev algas mõnusalt, pakkisime vaikselt asju, seadsin omaette mõtteid, kui järsku lendas mulle sisse telefonikõne Tallinna Lastehaiglast, kust öeldi, et kaks kuud oodatud aeg arstile ei saa toimuda, sest mingisugune saateleht olevat aegunud ning kõik on puhkusel ja keegi ei saa aidata. Mul vererõhk tõusis lakke, sest aeg oli meil pandud just teisipäevale 14.00 ja sealt pidimegi edasi liikuma Pärnusse. Ja hakkas pihta see mitme tunnine närvide mäng ja ma tegin rahus kena 15 kõne igas võimalikus suunas. Ma ei hakkagi siin täpselt kirjeldama, aga asi jõudis selleni, et öeldi, et OKEI, tulge ikkagi kohale, lihtsalt võib juhtuda, et te peate uuringu eest hiljem tasuma. Ma olin selleks ajaks juba üsna närvis, ütlesin, et me tuleme kohale ja me ei kavatsegi millegi eest tasuda, sest ausalt öeldes on asi põhimõttes. Puhkuse meeleolu oli üsna rikutud. Saime lõpuks seal arstil käidud, õnneks tulemused olid väga head ja saame lõpuks kooli oma paberid ära viia.

Asusime siis Alpakafarmi poole teele. Ma isegi ei suuda meenutada, aga seda jauramist oli sealt tagantpingilt ja kangust eespingilt omajagu. Õnneks farmis oli täitsa tore ja lastele meeldis. Nägid ja katsusid esimest korda alpakaid ja selles osas oli endal ka põnev, et töötajad rääkisid meile jooksvalt igasugu põnevaid lugusid nendest sellidest. Võiks öelda, et täitsa tore oli! Õhtu möödus tegelikult üsna probleemivabalt, aga pidevalt tundsin vähemalt mina end kergelt pinges. Ma ei oskagi öelda, mis päev see lastel oli, aga väljas söömas käies pidi pidevalt meelde tuletama, et rääkigu vähe vaiksemalt. Kui suuremad said veel aru, siis pere pesamuna üürgas nagu väike My üle kohvikute ja üldse oli selline sõnakas. Ööbisime kusjuures täitsa linnas, nii et kõik söögikohad olid meist mugavalt mõned sammud astuda. Mänguväljakud olid lähedal ja tegelikult kõik oli üsna okei.  Õhtul, kui lapsed magama jäid, ütlesin veel, et loodetavasti homne Lottemaa tuleb ikka tore. Kui ma tavaliselt filmin terve puhkuse üles, siis esimesel päeval oli mul 0 motivatsiooni üldse midagi teha.

Järgmine hommik algas ka kerge kaosega. Lapsed said söönuks, ma küpsetasin mingeid pannkooke neile veel kaasa ja üldse tundsin, et minu ettevalmistus on olnud vähe kehv. Ja üldse tabasin end mõttelt, et miks mina pean kõikide asjade peale detailideni alati mõtlema? Tahaks siiski,  et kõik kolmega muretult kulgeks.. aga sel korral taidlesin eelmisel päeval nende arstidega nii pikalt, nii et avastasin, et meil pole reaalselt isegi seljakotti kaasa võetud, rääkimata pudeliveest, niisketest salvakatest jpms, mis lastega on üsna vajalik kraam. Tahtsime esimese rongi peale jõuda, niisiis lapsed said kiirelt autosse lükatud, nipet-näpet coopi paberkotti pandud.. ise söömata-joomata ja andis siis minna.  Reaalselt sõitsime ja mõtlesin, et tahaks üldse koju ära juba!

Sõitsime rongiga Lottemaale ja mingisugune elevus tuli jälle sisse. Tühi kõht ja 0 kohvi mu hommikust oli unustatud. Ma ei oska öelda, kogu see maa toob selle lapsemeelsuse täiega tagasi. Lotte lood on meie peres aastaid juba väga teemas olnud ning oleme täitsa teadlikult selle tegelase omale koju lasknud. Peategelane on Leenu suur sõber ning veedab ka pehme mänguasja näol kõik ööd preili kõrval. Lotte muinasjutud on meil endilgi peas ning oli tunne nagu läheks jälle koju. Meid võeti vastu ikka korraliku tervitusega.. kõik tegelased kõndisid hommikul mööda, lapsed said oma joonistused üle antud. Kõik, kes vastu tulid olid nii rõõmsad ja energiat täis. Kohe hakkas laul ja trall pihta! See on üks põhjustest, miks me alati kell 10 esimese rongiga jõuda tahame. Kohe alguses on kõik tegelased käe-jala juures. Erik viis lapsed esimesse majja, kui ma parasjagu teise majakese pealt “kohvik” suutsin välja lugeda. Sisemine mina lõi käsi kokku ja issand seda rõõmu, kui ma sealt oma kohvi kätte sain. Ei olnud teab mis vahuga kohv, vaid täitsa tavaline külma piimaga (mille peale kaasostleja teatas, et eiieiii, ta kannatab veidi veel ja ostab siis mujalt), aga ütleme, et kustutas ka selle teise poole minu tulekahjust. Ja üks ägedamaid alguseid on alati Kärbes Jaagu maja juures, kus kõik tegelased kokku tulevad ja issand seda laulu ja lärmi. Võttis endal ka naeratuse suule ja jala kergelt tatsuma.  Äratab päriselt ka viimased unised üles ja ajab selle tigeda oleku minema. Rosanna oli pikalt ikka väga üllatunud, et kuhu ta üldse toodi ja kellega ta nüüd pilti peab tegema. Reaalselt vaatas suu lahti neid tegelasi. Käisime muidu tavapäraselt kõik majakesed läbi ja võtsime kavast osa.  Arvasime, et meil läheb selline 13-14ni.. kuid sel korral, esimest korda kolmega, tegime üldse korraliku rekordi ja olime 6.5 tundi lastega Lottemaal. Ja ausalt, nii äge oli! Mina neid maju nii palju ette ei võtnudki, sest kõik on üsna hästi meeles. Kuid lapsed käisid kõik läbi. Mulle tundus, et sel aastal olid mõned asjad teisiti ka. Juurde oli vist ehitatud selle laeva juurde mingisugune lisamajake. Jõudsime ka ära vaadata etenduse “Roosi esimene koolipäev” ja see oli nii temaatiline, sest Leenu meil ka esimesse klassi minemas ja kokkuvõttes oli nii lõbus! Üldse on minu arvates need kavad üsna hästi läbi mõeldud – lapsed saavad sportida, mänge mängida, laulda- tantsida.. samas ka keskenduda ja üsna mitu etendust ära vaadata. Soovi korral kõikide tegelastega suhelda, tuleb vaid ise ligi astuda. Kusjuures rääkisime veel E’ga, et uskumatu energia ja pealehakkamine. Tahaks sel aastal eriliselt kiita Kärbes Jaaku, Brunot ja kes see meremees meil seal oli. Lihtsalt hämmastav, kuidas kutid suutsid inimesed kaasa tõmmata ja nad olid tõesti ägedad! Suhtlesid aktiivselt terve päeva vältel lastega ja imestasime, et kuidas nad jaksavad.. minu meelest olid nad pidevalt pildis ka, mitte ei puhanud kuskil pingil jalga. Loodetavasti kohtame neid järgmisel aastal ka! Super kiidusõnad ka Roosile, oli teine oma rollile nii sobivalt valitud. Selline armas ja rahulik, aga suhtles samuti väga palju lastega ja kaasas neid igale poole. Doktor Ave jäi ka hästi meelde!

Lottemaal veetsime lõpu poole sel korral vähe rohkem aega väravate juures, turnimisalal. Ja seekord läksime kaugemale ning nägime lõpuks mängumajad ka ära. Veel oli suur üllatus, et seal puude vahel rippusid kiigud, millega sai mõnusalt viimased suuremad õõtsumised teha.

Küll aga täpselt Lottemaa väravast välja astudes, oli mu telefoniaku tühjaks saanud ja mõtlesin, et appi, hakkab pihta. Kus ma selle nüüd täis saan laadida, et rongipiletit näidata või peame tõesti tagasi kõmpima nende väsinud lastega. Hakkasin juba Lottemaa poole tagasi jooksma, kui rongijuht hüüdis, et ta võtab meid peale.  Nii hea meel oli! Ketrasin juba peas, kus see laadimisjaam seal Lottemaal nüüd oligi..

Postitus koostöös Lottemaaga

Lottemaalt majutuskohta liikudes hakkasid tüdrukud taaskord jaurama. Õhtul välja sööma minnes hakkas Noral veel halb olla ja nii ma liikusin temaga koju tagasi ning Erik läks teistega mängima. Järgmisel hommikul  otsustasime, et lähme ujumise asemel Tallinna lähedale Kuristu miniloomaaeda ja kõik oli sellega juba okei, kuniks istusime autosse ja sõitma hakkasime. Tüdrukud läksid niimoodi tülli, et ma ei hakka edasist pikemalt kirjeldamagi. Vaid, et sõitsime otse koju ja lõpptulemuseks on Noral üleni punane ja katkine põsk.

Seekord sai siis sedasi. Aga üks mis kindel, kui kõik kokku võtta, siis Lottemaa päästis korralikult selle perepuhkuse! Ma võin liialdamata öelda, et see oli sisuliselt selle reisi ainuke super õnnestunud käik ning selle tegi võimalikuks vaid Lottemaa ja tema tegelased ise. Hoidsid terve seal veedetud aja jooksul päeva tegusa ja tuju hea!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga