Keerulised jutuajamised enne magamaminekut..

Ma poleks uskunud, et ma nii varakult pean hakkama lapsele seletama, mis asi on surm, miks üks loom teist tapab või miks jänes kardab, kui hunt teda ära süüa tahab. Khmh. Märgin siin ära, et need on meie õhtused unejutud. Nimelt on meil üks raamatute sari – „Eesti muinasjuttude kuldraamat“, „Eesti lasteluule kuldraamat“ ja nüüd sai Lenna sünnipäevaks juurde „Eesti muistendite kuldraamatu“ ja ütleme nii, et see pole mingi niisama raamat, vaid päris karm teos.

Kõik sai alguse sellest, et Lenna käib ämma juures ning seal on üks iidamast – aadamast vanapagana raamat, praktiliselt ilma piltideta ja no ma tõesti ei tea, mis Lennat selle juures köidab, aga kui ta muistendite raamatu sai ning nägi seal vanapagana pilti.. siis tulemuseks on absoluutselt igal õhtul sama arutelu. „Lenna, näe, ma tõin sulle Laura lood, Jänku Juta ja Hiir Hopsi – nii lahe, pole ammu lugenud, mis sa lugeda tahad?“. „Eiiii, ma tahan seda paksu raamatut!“. „Okei, lähme vaatame siis.. võtame selle luuletuste raamatu ja vaatame täna näiteks pilte“.  „Eiiii, ma tahan vanapagana ja konna lugu.“ „Lenna, need lood on nii rasked, et isegi emme ei saa neist midagi aru. Miks sa tahad, et ma neid sulle loen? Need on suurte laste lood..“. Tulemus on otseloomulikult see, et Lenna istub voodis ja vanapagana lood on ees.

Lasen siis kiirelt silmadega üle ja püüan teksti pehmendada. „Mõisaproua läks teenijaga õue jalutama ja nägi tee peal konna“. „Ta käskis tal konn koheselt ära tappa, et ta ära sureks“ .. khmhkhm – „mõisproua vist kartis konna ja tahtis, et teenija ta tee pealt kõrvale tõstaks“. Tekst on nii pikk, nii pikk, et lõpuks mul ei anna vältida sõna surm. Ja hakkab pihta „miks ta ära suri?“.. „Lenna, kui inimesed ja loomad on hästi vanad, siis nad on kenakesti väsinud ja tahavad pikemalt puhata ning sellepärast öeldaksegi, et nad surid ära, sest nad panevad silmad kinni ja enam lahti ei teegi“. „Miks nad silmi enam lahti ei tee?“. „Sest nad on väsinud, Lenna!“. „Aga miks nad on väsinud?“.. „Ma arvan, et nad on nii kaua elanud, et nad ei jaksa enam koguaeg ärgata ja magama minna, vaid tahavad lihtsalt ainult magada“. „Miks?“.. „Okei, kuule loeme edasi!“. “Emme, Palmsu ja mamma juures oli ka koer ja nemad on ka surnud..”.. võeh, next please!

… jõuame põleva maja pildini, kus konn maja ees seisab. „Emme, miks see maja põleb?“.. „See läks põlema, Lenna.“.. „Miks see põlema läks?“.. aghhhhh.. silman vahepeal sõna piim. „Noh, konn vist keetis siin majas pliidi peal piima ja unustas pliidi sisse ja siis vist läkski põlema“ (ise mõtlen oma peas, mida kuradit ma lapsele räägin!!!!).. Lenna nägu muutub aina mõtlikumaks. „Miks see pliit põlema läks?“.. „See oli väga vana pliit, see on üldse väga vana jutt ja selliseid pliite enam polegi, nii et enam ei lähe midagi põlema“.. „Kas meie pliit läheb ka põlema?“.. appppppi „Ei Lenna, meie pliit ei lähe põlema. Meil on selline pliit, mis ise end välja lülitab ja meil on uus maja ja uus pliit ja uued pliidid ei lähe põlema. See lugu on väga vana.. ole hea, võtame nüüd viimase loo ja jääme magama!“.

„Emme, loeme seda lugu ka“.. lappab lehekülgi edasi. Leiab pildi, kus mees annab hundile kahvli otsast süüa ja selle mehe enda pea on parasjagu teise hundi suus ja käpad ümber. Püha taevas, kuidas ma siit end välja vingerdan??? „Emme, miks see hunt sööb seda poissi?“.. „eiei, ta ei söö, nad teevad vist hoopis nalja. Näe need kaks hunti on sõbrad ja see poiss annab teisele hundile ju süüa, juu see hunt teeb nalja nagu hammustaks poissi, tegelt ei hammusta“. Ei saa ise enam lõpuks midagi aru, mida ma öelda tahan.. mõtlen vaid, et saaks selle nõmedusega juba ühele poole. „Aga miks nad teevad sellist nalja? Miks hundid hammustavad?“ .. „Ei Lenna, ära nüüd muretse. Tegelikult on kõik inimesed ja loomad head ja nad ei taha ilma põhjuseta teistele halba teha. Loomad võivad hammustada, kui nad tunnevad hirmu või end ohustatuna .. blablabla.. ja jõuan jutuga välja, et üleüldse see hunt ei söö inimest, ta sööb muid loomi, näiteks jänest.“ Pidin ma seda nüüd ütlema! Lennale lähevad jänesed ja konnad väga hinge. „Emme, miks hunt sööb jänest?“. „Hundil on ka kõht tühi, mis ta siis sinu arvates sööma peaks?“.. mõtleb, mõtleb, mõtleb..„Lenna, aga see, et hunt jänest süüa tahab, ei tähenda, et ta jänese kätte saaks. Terved jänesed on väga kiired ja varmad ära põgenema ja poevad urgu.. hunt sööb ilmselt haigeid jäneseid, kes enam nii kui nii elada ei jaksaks.. JA OKEI, NÜÜD ON UNEAEG.. panen tule kustu, räägime natukene, kuidas meil täna päev läks ja lähme magama!“

Tuli kustus, küsin Lennalt, mis talle täna kõige rohkem teha meeldis? Lenna sosistab vaikselt „mulle meeldis muhvi (vanaema) juures hiirtele süüa anda ja siis tulid hundid ja siis nad ajasid hiiri taga.. hiired hakkasid kartma ja siis nad jooksid metsa ja peitsid end ära.. ja siis nad tulid tagasi ja siis nad sõid muru ja miks loomad loomaaias on!!?? Ma tahaks loomaaeda PRAEGU minna… ja ma tahaksin loomaaias poniga sõita.. ja miks jänesed kardavad, kui hundid neid süüa tahavad?“

“On uneaeg, kui sa silmad kinni paned, siis saad kõik vastused teada. Head ööd!”

Karm, karm õhtu!

Huvitav, mis teemad järgmiseks tulevad? Või mis teemadel ma nüüd suuremaid ettevalmistusi tegema peaks?

Lõpetuseks mõned tähelepanekud. Lähen siis pärast tundi aega Lenna toas jutustades Eriku juurde ja küsin, MIS RAAMAT JA JUTUD NEED ON? Erik vastab selle peale, et eile lugesime jah Lennaga ja ta oli öelnud, et „issi, loe mulle seda lugu. Emme loeb ka, aga emme ei saa mitte midagi aru.“ OK.

Küsin siis Erikult, et noo mida sa räägid selle hundi kohta, kes sellel poisil kõri kallal on. Erik teatab, et mis asja, see on hundikasukas selle mehe seljas. OK.

Räägin õhtul sõbrannale, et palun öelgu, kas neil on ka veidraid arutelusid oma 3 – aastasega. Lohutuseks, siis tema poeg oli küsinud õhtul enne magama minemist “Emme, miks me koeri ei söö, aga kalasid sööme? Ja notsusid ka vist?”. Vot katsu sa sellele ka veel vastata..

9 thoughts on “Keerulised jutuajamised enne magamaminekut..

  1. Diana says:

    Meil tuli septembris täiesti ootamatult lapsele (3,5a) seletada mis asi on surm. Kahjuks lahkus ootamatult meie vanaisa. See oli nii raske seletada ja ega ta vist siiani päris täpselt aru ei saa. Vanaisa ärasaatmisel küsis, et kas tuleme homme jälle vanaisa vaatama. Ikka paar nädalat küsis, et millal vanaisa surnuaiast tagasi tuleb jne. Seletasime ilusti, et kui inimene ära sureb siis ta enam tagasi ei tule aga meie mälestustesse jääb ta alati alles ning kui tahame teda meenutada siis võime talle surnuaeda küünla viia. Siis oli tükk aega vaikust sellel teemal.
    Nüüd sel pühapäeval aga küsis tüdruk aga täiesti lambist “emme, millal vanaisa surnust ülesse ärkab?” Seletasin klomp kurgus, et surnud ei ärka mitte kunagi ülesse. See peale aga küsis ta, et miks vanaisa vanaema üksi jättis? Ütlesin, et vanaema ei ole ju üksi sest meie oleme ju ka ning käime palju vanaemal külas.
    Kui eelnevalt käis tüdruk ikka surnuaias kaasas kui oma õe ja vanavanemate haual käisin siis nüüd peale vanaisa surma keeldub ta surnuaeda tulemast ja ma ei sunni ka. Küll tuleb aeg, mil ta on jälle valmis surnuaeda külastama.

    Oleks vist meelsamini raamatu põhjal sellist asja seletanud.

    • NautigeHetke says:

      Väga kurb!
      Eks nii on endale kindlasti kõige raskem. Püüa siis seletada nii, et emotsionaalseks ei lähe.
      Ma enam täpset kirjeldust ei mäleta, aga mu keskkooliaegsel klassiõel oli niiviisi, et mindi siis vanaisa matustele, kui ta ise üsna väike oli. Kõik nutsid ümberringi ja tema kilkas ema ja vanaema juurde – hurraaaa, vanaisa on surnud! Vist ei saanud ka täpselt aru, mis nende matuste ja surmaga siis tegelikult on..

  2. Airi L-M says:

    Meil on küll vähe vanem poiss, aga ta teab surmast seda, et vanadel (ja mõnikord harva ka noortel) inimestel tuleb suremise haigus ja kui see paha haigus tuleb, siis inimene sureb ära. Surnud inimene aga maetakse maha (ja maha maetakse ainult inimese keha/kest), et tema hing taevasse saaks minna, kust ta siis meie (oma lähedaste üle) valvab.

    NB!!! Mitte kunagi ei tohi lapsele võrrelda suremist magamisega, kuna laps võibki seda nii võtta, et kui ta õhtul magama läheb, siis võib ka ära surra või hommikul siis mitte ärgata.

    Loomade eluringi on ju hea seletada lihtsalt, et asi paraku käibki nii, et see võib ju kurb olla aga lihasööja loomad söövadki teisi loomi (hunt ja rebane nt jänest, linnud hiiri jne), kuna ka lihasööjatel on ju pojad keda nad peavad toitma ja hooldama. Meie inimestena sööme ju ka kala ja liha ja see on lihtsalt üks eluring. Ma arvan, et lapsed saavad sellest aru küll. Lihtsalt tuleb seletada vastavale vanusele lihtsamate sõnadega ja täpselt niipalju kui nad küsivad. Kuna see on paratamatult elu, siis seda keerata ega väänata pole küll mõtet.

    • NautigeHetke says:

      Issand, ma absoluutselt ei mõelnud nii. Tuleb vist lugu tõesti natukene tõepärasemalt rääkida..

      Loomade puhul oleme tegelikult ise ka rääkinud, et on taime – ja lihasööjad ning siin ei ole võrdusmärki, et lihasööja loom oleks justkui halb või kuri loom. Oleme siiani rääkinud, et lihasööjad tahavad ka elada, kuid see poegade osa oleks üsna hea sisse tuua! 🙂

      Mõtteid jälle juures!

  3. Jaanika P says:

    Meil saab ka laps kohe-kohe 3 aastaseks ja neid küsimusi ikka on tulnud ja oleme alati ka ikka seletenud asja nii nagu päriselt on. Näiteks on tema üks lemmikuid tegevusi vanaema juures albumeid vaadata ja seal on ka pildid minu isast, kes lahkus meie seast 5 aastat tagasi ja keda ta pole kunagi näinud aga alati on ta ju piltidel, kus emme, tädi, onu väiksed olid. Kutsub teda ikka vanaisaks ja kuna mu isa oleks olnud suurepärane vanaisa siis räägime talle ka kõigest, Samuti käime alati koos surnuaias vanaisale ja vanavanaisale küünalt viimas, sest see on ju elust üks osa ja eemale sellest teda hoidma ei hakka 🙂 Samuti on ta sattunud telekast uudistest nägema avariisid, tulekahjusid jne. siis ka alati seletame juurde, mis seal juhtus ja mida teha ei tohi, et nii ei juhtuks 🙂 Ma arvan ka, et tasub lähtuda seletamisel sõnadega, mida laps mõistab, aga rääkida nii nagu asi on. Väga meeldis Airi L-M põhjendus, mitte seletada seda magamisega, sest lapsed teevad ruttu seosed asjadega, mida me võib-olla ei oska ise kartagi. Ning Lenna on teil nii tubli ja tark laps, et kindlasti ei tasu karta nendel teemadel rääkida 🙂

    • NautigeHetke says:

      Jaa, me üldiselt lähtume ka sellest, et rääkida kuidas asjad päriselt on.
      Näiteks sellised lihtsalt elulised asjad, et Lenna küsib pidevalt, miks ei tohi asju ripakile jätta ja miks ei tohi ratast või kelku õue jätta. Räägimegi, mis võib juhtuda, kui asjad mööda õue laiali – mis ripakil see ära.
      Vaatasime koos jõulude ajal heategevussaateid ka. Ma muidugi vesistasin nutta, kui juttu oli sellest pisikesest poisist, kes avarii tõttu halvatuks jäi ja ka teistest tegelastest. Siis oli ka küsimusi oi kui palju ja rääkisin täpselt nii nagu oli.
      Lihtsalt seda surma on nii imelik rääkida. Ega laps ei hoomagi, aga nüüd lõunajuttu lugedes tegide vigade paranduse ja rääkisin seda sama nagu Airi näiteks tõi, et haiguse tagajärjel inimesed surevad.. magamisega võrrelda oli tõesti veider 😀
      Kuna ma ise olen suht otsese ütlemisega, siis ma tahaks selliseid olulisi teemasid lapse jaoks natukene pehmendada. Samas, mida ikka pehmendada surma kohta!? 🙂

  4. Mammu says:

    Mulle meenus sellega kohe see kuidas ma oma lapse nö kogemata ära hirmutasin 😀 kohe varsti kolmeseks saav härra ehmus ennem magama minekut, sest keegi kopsis kuskil kõrval korteris. Ma tean et ta väga hästi veel ei mõista fakti et meie seina taga on kellegi teise korter, see tekitab temas hirmu. Ja ma väsinuna ütlesin et keegi vist seina taga kopsib, et seal seina taga elab see väike tüdruk kellega sa vahest õues mängid. Nii silmad läksid suureks ja sain aru et see pigem hirmutas teda ja mõtlesin et räägin jutu ümber, et muidu ei julgegi magama jääda 😀 hahaa..valesti mõtlesin 😀 ütlesin siis et vb keegi õues kopsib, et ära muretse, keegi teeb vb lihtsalt tööd, sina jää magama. Nii, musid, kallid, paid tehtud ja mõne aja pärast viis mees lapsele vett ja tuli tagasi küsidrs, et mis asja ma seda last hirmutan jutuga, et väike laps õues akna taga kopsib 😁😁😁 appi, vot siis sain aru et ei tasu asju välja mõelda, sest laps loeb välja vb midagi muud 😀 vaene laps arvas et naabriplika on õues ja koputab et tuppa saada. Oeh, lihtsam vist asju ilustamata rääkida..ma ei tea, keeruline nendega 😀

    • NautigeHetke says:

      😀 😀 😀 😀 😀 😀 😀 😀 😀 Hahahaha!
      Raudselt nägi unes ka veel, et naabrilast tuppa ei lastagi, ongi ööläbi õues 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga