Katsikutest & elust Lennaga

Leppisime kokku ja tunne oli selline, et haiglasse ei taha väga inimesi külla kutsuda. Käisid vaid vanemad ning õed-vennad. Sellepärast otsustasimegi, et teeme varsti katsikud, kus kõik lähedased saavad väikse ilmakodanikuga tutvuda, ehk päev pärast lapse esimest sünnipäeva. Ilmselt tuleb teha mitu koosolemist, pere ja sõpradega eraldi. Mõtlesin kirjutada, mida meil üldse vaja oleks, et ei toodaks üleliigset kraami. Ma tean, et tihti istutakse pärast hunniku mängukarude otsas, mis rakendust ei leia. Ma leian, et kui keegi midagi tuua tahab, siis võiks see asjakohane olla. Või veel lihtsam on mitte tuua, sest see ei ole mingi kohustus! J Aga kuna midagi alati poest kaasa haaratakse, siis kirjutan, mis meil puudu on. Tavaliselt lapsevanemad valmistuvad hoolega lapse sünniks ette, nii et tegelikult kõik vajalik on olemas.
Millele ise olen mõelnud, siis vahvad asjad oleks veel nimeline lutikett, nimeline numbrimärk vankrile, vannilelud, beebidele mõeldud käe- ja jalajälje komplekt, beebile saunalina, raamat „Nututa uni” või „Mida oodata: esimene eluaasta”. Samas alati kuluvad ära Babycity beebipoe, Apollo raamatupoe kinkekaardid ja ka tegelikult mähkmed. Meie beebs kasutab Huggies mähkmeid (kaal 3-6 kilo) J

Eks anname täpsemat informatsiooni, kui aeg lähenemas – nii et veidi kannatust! J
Lennakesest nii palju, et mann on hästi armas, aga päevad temaga on nii erinevad! Samas pole midagi imestada, sest väiksel inimesel on ka omad tujud. Õnneks saime öö ja päeva nüüd õigeks keeratud, nii et viimased kaks ööd oleme pidanud ainult 2-3 korda ärkama ning viimane öö jäi praktiliselt uuesti kohe magama. Selle eest oli terve eilne päev kohutav! Ilmselt Lennal oli ka keeruline aru saada, mis toimub, nii et eile ta rõõmsalt röökis mul kodus 12-16’ni. Röökis nii, et hääl oli ära. Kõht oli täis, mähe kuiv, gaase tal pole, lähedusevajadus rahuldatud – lihtsalt röökis. Erik tuli vahepeal korra töölt koju ja kohe kui ta endale sülle ta võttis, läks natukene aega ja pliks pani silmad kinni. Lõpuks sai ta käest ära pandud ning Erik läks tööle tagasi. Õhtul kui ärkas, läks samamoodi edasi, õnneks vaid kaks tundi, sest Erik oli peagi jälle kodus. Selleks ajaks ma tundsin, et ahastus hakkab peale tulema, sest 6 tundi päeva jooksul röökimist kuulata pole just lihtne. Lõpuks kui Erik koju tuli, siis me koos Lennaga näod punased peas nutsime. Võite kolm korda arvata, mis näoga Erik meid vaatas. Öö oli super ja tänane päev ka väga hea olnud. Ei teagi, millest tal sellised emotsioonid. Samas on ta alles kohe-kohe nädalane. Ei saagi teab mis rutiini temalt nõuda. Rosinake võtab usinalt kaalus ka juurde, nii et selle üle on super hea meel. 200 grammi veel ja ongi sünnikaalu tagasi saanud. Ise ikka mõtlen, et kuidas ma jaksasin teda kõhus kanda ja üleüldse kuidas ta sinna ära mahtuda sai.
Igatahes nii see eluke meil läheb ja aeg tundub minevat kuidagi eriti ruttu! 
Eriku laulutund Lennaga

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga