Kas sa oled enda eluga rahul?

Mulle potsatas mõni aeg tagasi postkasti kiri, kus sooviti mind kahe lapse emana kaasata turu-uuringusse. Tol hetkel ei jõudnud süveneda ning kiri jäi sahtlisse. Endamisi mõtlesin, et võin selle aja võtta küll, aga sellise juhul otsigu uuringu läbiviijad mind ise üles. Möödunud nädala lõpus siis helistati mulle, aega võttis vaid 8 minutit ning kõigele sai mõnusalt telefonis ära vastatud. Küll aga panid need küsimused mind mõtlema. Minuga vestles üks pensionieas naine ning oli minu vastustest nii üllatunud.

Küll tundis rõõmu, et noortes peredes on juba kaks last ning oli väga üllatunud, et tulemas on kolmaski. Küsimused hõlmasid valdavas osas seda, kuidas oleme perepoliitikaga rahul. Tõdesin, et ei oska millegi üle nuriseda ning tõesõna, ka see 55 eurot/lapse pealt on ju imetore. Rääkimata sellest, millised eelised on Eestis lapsega kodus olemiseks, millised võimalused on antud ka isadele. Pikemalt pole tarvis ilmselt kolmanda lapse toetuselgi peatuda. Kusjuures huvitav oli see, et Erik küsis minult veel õhtul, et kas me oleksime julgenud lapse ka siis saada, kui toetus väiksem oleks olnud. Esimene mõte võib kindlasti olla, et  oh issand, kas te teete lapsi raha pärast? Aga kusjuures meie jaoks mängib see hoopis teise nurga alt rolli. Kolmanda lapse oleksime ka vaatamata toetuse tõusule planeerinud, küll aga oleks väike vanusevahe siinkohal suure küsimärgiga olnud. Minu selge seisukoht oli, et üksi ma kolmega toimetama ei hakka ning kolmas väikse vanusevahega laps saab tulla vaid siis, kui Erik soovib meiega aastaks koju jääda või teisel juhul oleksime palganud (lisakulu) kellegi lastega toimetamisel appi. Eriku kojujäämine tähendab meie jaoks ca poole kuupalga suurust kaotust ning siinkohal mängib tõesti toetuse suurus suurt rolli, kuid seda siis vaid järgmisel aastal. Edaspidi on see lihtsalt meie jaoks kui boonus ning eks kulub laste suuremaks saades huviringide jpm. taolisteks kuludeks ära.

Tegelikult ei tahtnudki sellest kirjutada, vaid mind pani hoopiski viimane küsimus mõtlema ning selleks oli “kuidas hindate eluga rahulolemist viie-palli süsteemis?”. Mõtlesin hetke ja vastasin, et ma tõesti ei oska mitte ühtegi asja välja tuua, mille üle nuriseda ning annan suurima hea meelega 5/5’st. Kõne lõpetades jäin hetkeks mõttesse ja tundsin suurimat head meelt, et ma saan elada nii, et mul on võimalus elada elu, kus ma olen sisimas tõesti rahul.  Hiljem siis mõtisklesin sealt edasi ja otsustasin üht – teist kirja panna, mille põhjal oma elu nii hindan:

  • Ma olen 26 aastat vana, minu kõrval on parimast parim kaaslane, keda ma hingepõhjast väga armastan! Jah, Erik, igapäevaelus ei jõua ma selle möllu kõrvalt nii palju sinule keskenduda, kuid sa oled mulle endiselt number 1! Lisaks on mul minu lemmik inimesega kodus kohe – kohe kolm imelist tüdrukut, mille üle ei saaks mul rohkem hea meel olla. Minu teine perering. Mul on tohutult vedanud, et mul on olemas minu ema ja isa, kellega on mul mõlemaga mõnus, vahetu ja vaba suhtlemine. Ma tunnen, et nad on minu jaoks alati olemas ja selline kindlustunne on turvaline. Kahtlemata on mul väga vedanud ämma ja äiaga, kellega mul on samuti hea läbisaamine. Ei ole sellist fassaadi – või pealispinnalist suhtlemist.. kõik on mõnus! Mind teeb õnnelikuks, et mu kaaslasel on olemas ka oma backup ning kõik ei taandu ainult minu perekonnale. Kahe peale kokku on meil korralik tagala!
  • Ma olen tänulik, et minu perekonnas on kõik täie tervise juures ning alati on südantlõhestav lugeda traagilisi lugusid, kus noored inimesed peavad võitlust vähkide ja muude kohutavate haigustega. Ääretult kurb, kui kogutakse rahasid, et inimesed saaksid oma lapselaste eludes veel mõned aastad kaasa lüüa või lood, kus on juba kaotatud endale lähedane inimene. Samuti ei suudaks ma panna end nende inimeste eludesse, kes kasvatavad raskete erivajadustega lapsi ning peavad neil peavad neil praktiliselt surmani 24/7 olemas olema.
  • Mina ja aeg endale. Olen oma loomult inimene, kes vajab oma aega. Mul on lühike süütenöör ning ma ei ole sellist “ennast ohverdav” ja “kannataja” tüüpi naine. Minu jaoks on esimesel kohal minu enda rahulolu, sest tean, et nii saavad ka mind ümbritsevad inimesed õnnelikud olla. Ma olen rohkem kui õnnelik selle üle, et olen leidnud enda elus hea tasakaalu, kuidas kasvatada lapsi, olla kodus olemas ning võtta aega iseendale. Ka seda postitust kirjutades tulin ma kodust välja, et tunnike omaette ja oma mõtetes olla.
  • Oma kodu ja materiaalne kindlustunne. Minu elus on kõik vajalik olemas ning olgu ma kui harjunud tahes, tuletan ma endale ikka aegajalt julgelt meelde, kui õnnelik ma olen selle üle, et mul on oma kodu, oma maja, oma hoov, oma ruum, mida saan jagada oma mehe ja lastega. Mul on hea meel, et meil on olemas rahalised võimalused, et elada elu, ilma, et peaksime muretsema, kust saada toiduraha või muud igapäevased basic vajadused rahuldatud. Muidugi alati saaks paremini, sest oleks ju tore käia kaks korda aastas välisreisidel ja sõita uhkemate autodega.. kuid mind teeb õnnelikuks ka see, et saame teha aegajalt üle Eesti väiksemaid väljasõite ning olgem ausad, lastel pole õnneks hetkel veel vahet, kas nad sõidavad lennukiga Hispaaniasse või rongiga Sõõrikukohvikusse.
  • Võimalused. Tegelikult tahtsin selle just eraldi välja tuua, sest ma arvan, et üks osa rahulolust on ka see, et on üldse olemas võimalused elu hästi elada. Uuringu läbiviija rääkis paralleelselt, kui kehv elujärg neil maakohas on ning noored ei soovigi seal pere luua, sest alustuseks pole lihtsalt võimalust normaalset töökohtagi leida. Me elame Tallinnast veidi väljas, kuid siiski on mul hea meel, et linn on meile niivõrd lähedal, et väljaskäimine (kinod, väljas söömised, muu meelelahutus, laste mängutoad jpm) ja vahelduse otsimine igapäevaelule on üsnagi lihtne. Rääkimata elementaarsest – töökohad, koolid, lasteaiad, huviringid.

Ja kui ma võtan enda jaoks põhilised asjad kokku, siis tuleb tunnistada, et vastasin enda jaoks küsimusele ausalt.

Mind huvitaks hoopis see, millise hinde annaksite ise enda elule ja mis üldse tekitab enim rahulolematust?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga