Jõululaupäev

Täna hommikul oli lõpuks käes see aeg, kui avasime oma kingid, mis olid kuuse all juba mitu nädalat oodanud. Lugesin Erikule paar humoorikat jõululuuletust, kuna kinke oli ikkagi ju kolm. Jõulumees tõi mulle imepehme valge hommikumantli (super mõnus!) ja uue Adidase trikoo, mida ma pikalt juba tahtnud olin. See polnud veel kõik, jõuluvana mõtles, et oleks tore mälestustesse investeerida ja kinkis meile 27. – 28. detsembriks väljasõidu Riiga 🙂

 

Erik on samuti sel aastal hea laps olnud, tema sai omale jõuluvanalt Chanel Allure Sport lõhnaõli, pardli, Denimi komplekti (aftershave, dušigeel jms).

Tegin meile jõuludeks ka 2014. aastaks kalendri!

Hommikupoolse sisustasime trennis käiguga ning kella neljaks läksime minu vanemate koju Kiili. Esimesed jõulud uues kodus! Polegi vahet, kus majas jõulud on, jõulutunne on alati. Sel aastal toas kuuske polnud, seega jõuluvana pani kõik laste kingid lastetuppa (täiskasvanutele me kingitusi ei tee, kuigi sel aastal õde rikkus natukene reegleid). Ei oskagi öelda, mis vanemate kodus nii “teistmoodi” on kui mujal. Ilmselt see, et kõik on juba visuaalselt nii mõnus ja kodune. Väravast sisse astudes on õues puukesed ilusti kaunistatud ja uste ees küünlad põlemas. Koju minnes pole kunagi mingit pinget peal, mida öelda või kuidas olla. Ei ole metsikut kiirustamist. Kõik võtavad rahulikult. Igal aastal kogunetakse ja juuakse alguses glögi, siis tehakse kõvasti pilte, grupi- ja perepilte. Ma pole üheski teises peres siiani kohanud sellist pildistamist. Meil alati on kõigil fotoaparaadid kaasas ja kõik jäädvustatakse, et oleks hiljem pildimaterjali kasutada ja vaadata. Meil pole ühtegi sündmust, kus ei pildistataks. Alati tehakse pilte! Isegi Erikul võttis esimesed aastad harjumist. Igatahes, siis istutakse lauda, mis on alati häid toite täis. Laualt leiab ilmselt midagi igale maitsele – verivorste, ahjuliha, kana, kartulit, hapukapsast, kartulisalatit, heeringat, kurki, kõrvitsat, seenesalatit jne.. Juuakse veini ja õlut. Kõik jäävad pärast söömist pikalt laua taha jutustama. Lapsed juba vaikselt nihelevad, sest kingitused ju ikkagi ootavad. Lõpuks siis oli luuletuste, laulu – ja tantsuaeg. See oli nii lõbus – esimeses klassis käiv venna poeg Markus on nüüd täpselt sellises vanuses, kus võiks kõvasti esineda. Teised aga olid tagasihoidlikumad. Markus laulis meile kolmesalmilise täispikka laulu ning tantsis juurde. Sellele lisaks otsustas teisi lapsi aidata kahe luuletusega. Keskmine poiss luges ka ühe luuletuse ning väiksem poiss luges Jaapani keeles kümneni. Sellest sattusid teised poisid nii vaimustusse ja otsustati koos inglise keeles kümneni lugeda. Veel lauldi “me kolmekesi tuleme präänikute maalt” laulu ja nii olidki poisid oma kingitused välja teeninud. Siis hakkas selline rabamine pihta. Kõik poisid said igasugu põnevaid kingitusi.
 Kingitused jagatud, istuti laua taha tagasi. Vanemad rääkisid reisimuljeid Lõuna-Aafrikast. Kõik tundsid end mõnusalt ja sai palju naerdud. Siis oli kohvi, tee – ja koogiaeg. Evelyn tõi meile suur Sushi Cati majakoogi “Meow!” (kellele toorjuust meeldib, siis soovitan soojalt!) ja siis läks jutt edasi. Koos viibisime perega üle viie tunni, nii et õhtu oli parajalt pikk ja mõnus 🙂
Loodetavasti jäite oma jõululaupäevaga samamoodi rahule nagu minagi! 🙂

 

 

 

 

 
HÄID PÜHI!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga