Isadepäeva eel

On imetore, et isadele on aastas üks päev pühendatud  – nende päev! Küll aga muidugi oleks kena neid ka rohkem kui kord aastas meeles pidada.. seda ikka sellisel juhul, kui on, mille eest tänada. Mina saan küll Erikule kogu täie eest aitäh öelda, sest alates sellest, kui teatasin rasedusest, olen ma saanud tunda topelt armastust.

Inimesed on erinevad ning ma ei hakka siia kirjutama, milline võiks olla see hea isa. Ma usun, et igal ühel on oma kujutelm ja õnnelikud ollakse erinevat tüüpi isade üle. Kes on õnnelik, et tal isa lihtsalt olemas on ja füüsiliselt eksisteerib. Teine jälle õnnelik, kui isa temaga koos aktiivselt toimetab.  Mina saan kirjutada, mida mina oma laste isas märkan ning mille üle tänulik olen.

Minu jaoks on ääretult oluline, et Erikus on olemas terve ellusuhtumine, mis kandub ka lastele edasi. Ta on suurepärane eeskuju ja ma ei pea siin silmas seda, kui usinalt ta tööd teeb, palju raha teenib, kui aktiivselt trenni teeb või tervislikult toitub, vaid seda, et ta on siin ja praegu. Vanasti ärgati varavalgel, lüpsti lehmi, karjatati loomi, võeti kartuleid ja tehti aktiivselt maatööd ning saabuti hilisõhtul ning järgmine päev läks samamoodi edasi, siis räägiti ikka, et ega nende laste jaoks aega ei jätkugi, vaid eks nad pidid ise kasvama. Ega ausalt öeldes tänapäeval ju teistmoodi polegi, sest nii mõnegi suhtumine on ju samasugune, selle vahega, et alustatakse päeva vara, tehakse aktiivselt meeletus infotulvas ekraani taga tööd ning reeglina on töökoormus teistpidi väga kurnav ajule. Tuleb ju tuttav ette, kui saabutakse töölt ja öeldakse, et mul pea valutab või olen nii kohutavalt väsinud. Samas inimene, kes on omale pere loonud ja lapsed saanud, ega tema päev siis lõppenud pole. Mõni tõesti tuleb ja viskab jalad lauale ning küsib vaid „kus söök on?“, kuid Erik on selles osas imetlusväärne, sest reeglina vahetab ta riided ning tema päev võib jätkuda. Päev jätkub laste järgi.. vahel saab pärast väsitavat tööpäeva lapse jonni kuulata ning Lennaga pikemaid dialooge pidada, headel päevadel käiakse koos väljas ja mängitakse mängutoas. Ma ausalt ei liialda, kui ütlen, et Erik on absoluutselt iga päev lastega mõned tunnid mängutoas, ehitab klotsidest maju või mängib nukkudele arsti. Ta on selline isa, kelle kallal ei pea näägutama „issand, kas sul on raske siis võtta see viis minutit ja mängida lastega?“. Lastega tegelemine on tema enda initsiatiiv ning see on imetlusväärne, et oma väsimuse ja une arvelt pühendub ta kogu täiega lastele. Eriku jaoks pole see mingi küsimus, et oma lastele õhtuti muinasjuttu lugeda ja nad magama panna. See on tema jaoks loomulik, sest temas on oskus arvestada oma teise poole, minuga. Ta teab, et rutiin on väsitav ning ükskõik kui kurnatud ta oma päevast ka poleks, on ta alati kõigeks mis puudutab lapsi, valmis. Eriku puhul saan hea näite tuua nädalatagusest päevast, mil ta oli tööl kokku veetnud järjest pea 20 h ning koju jõudes pidin mina juba varasemate plaanide tõttu lahkuma, mistõttu Eriku õhtu jätkus aktiivselt tegeledes kahe lapsega (sh kõik tujutsemised, tülid, solvumised jms) ning mis saaks ühele ülevaloldud ööpäevale parim lõpp olla? Eks ikka üksi kahe lapse magama panek! Hoidsin vaid pöialt, et koju jõudes mees ikka elus oleks, aga näed, ei mingit nurinat ka!

Tõesõna, ma ei oskaks soovida oma lastele paremat isa. Kõige olulisem on ikkagi see, et olgu see kas ema või isa, siis vanem peaks leidma oma lapse jaoks aega. Just nimelt olema siin ja praegu. Aega kahjuks tagasi kerida ega asendada saa, mistõttu ärge laske seda raisku!

Kõige lõpuks, meie tähistasime isadepäeva juba kolmapäeval, kui läksime kogu perega Lennale lasteaeda, et nad Erikuga üheskoos orienteeruda saaks. Oli super tore õhtupoolik ja olen ääretult tänulik meie lasteaia õpetajatele, et nad nii toredale ideele tulid! Pühapäeval me kodus eraldi isadepäeva tähistama ei hakkagi, vaid peame sel päeval oma isasid meeles 🙂

Meenutuseks möödunud aasta isadepäev:

Ja võrdluseks selle aasta isadepäev:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga