Fotograafi soovitus raseduse, sünnituse ja perepiltide jäädvustamiseks!

Alustama peaks vist algusest! Te juba teate, et olen suur jäädvustaja – võimalusel kaasan alati fotograafid tähtsamaid sündmuseid jäädvustama ning löön hea meelega kaasa projektides, kus õnnestub saada taas mõni tore perepilt! Kirjutan, pildistan ja filmin ise palju ning teen seda suurima hea meelega. On ainult rõõm kõike seda ühel päeval ka oma tüdrukutega jagada! Lenna ja Noraga sai jäädvustatud mõlemad rasedused ning seda sellistes raamides – hästi poseeritud ja asendeid otsides, nii vabas õhus kui stuudios. Pärast laste sündi mõtlesin tänaseni, et ei hakka imikuga kuhugile eraldi ronima ning esimestel nädalatel võõraid koju ka väga kutsuma ei kipu. Kolmas beebiootus pani mu täielikult meelt muutma! Ikka mõtlen, et kuna see ilmselt jääb. viimaseks beebiks ning kui nüüd ka ei proovi, siis on üks asi elus jäänudki proovimata.

Ma olen tohutult õnnelik, et sel korral täiesti puht-juhuslikult selle enda jaoks õige fotograafi otsa komistasin! Ja mul on nii hea meel, et lugeja mulle just Aleksandra Helki soovitas. Mäletan, et kui esimese hooga kommentaar saabus, ei vaevunud ma isegi lähemalt uurima.. mõni aeg hiljem otsisin aga postituse ja kommentaari üles ning võtsin ühendust. Esimese hooga kiikasin tema sotsiaalmeedia kontot, kus mulle koheselt super tööd silma jäid. Mulle enim meeldis, et nähtu oli selline loomulik ja silmale ilus vaadata. Ma tahtsin väga vältida sellist tulemust, mis igal teisel koduseinal ripub – ühesugused rasedusaegsed kleidid, peaehted, sätitud ja kostüümides beebid. Ka need pildid on väga ilusad! Lihtsalt seekord tahtsin midagi lihtsat ja loomulikku, oma tuttavas keskkonnas. Saime ka koheselt hea klapi ning nii mängleva kergusega leppisime kokku, et pildistame nii haiglas, kui ka hiljem kodus. Minu suurimaks heaks meeleks tegi ta meiega väikse seanssi ka raseduse ajal. Nii, et mul on ühe käekirja järgi nüüd terve komplekt tehtud töid olemas.

Olen varasemalt kümnete fotograafidega kokku puutunud, kuid Aleksandraga klappis kohe kuidagi erit hästi! Haiglas pildistamisest kirjutan teile järgmisel kuul juba pikemalt Pere ja Kodus, kuid kodupildistamised läksid tõesõna sama edukalt! Mul on lihtsalt nii hea meel!

Reedel ootasimegi Aleksandrat oma koju. Ütlen ausalt, et mul ei olnud mingit suurt ootusärevust, vaid mida aeg edasi, seda enam ma mõtlesin, et kuidas küll tüdrukud koostööd teevad ja kas me üldse sealt midagi välja võlume ning kas ma ikka üldse viitsin!? Muidugi on ka meie väike rosinake hea meelega koguaeg rinnal, mistõttu mõlgutasin ma mõtteid, et kuidas ma küll pidevalt teda toidan, endal kleit seljas ja puha. Kõik läks oodatust palju paremini! Tõesti, Aleksandrat olen näinud neli korda elus, kuid tema kõrval sain end vabalt tunda. Pole ka muidugi ime, kui ta praktiliselt Rosanna sünni kõrval oli, kuid siiski! Mõnega lihtsalt ei teki sellist klappi. Paralleelselt mõtlen alati õudusega nendele pildistajatele, kes hästi sätivad ja üritavad mingit tulemust saada, kuid mille tagajärjel on lastel juba vaikselt siiber ning endagi meeleolu hakkab kaduma. Oleme varemgi saanud tulemuseks perepilte, kus mõnel on jube mossis või isegi tige nägu peas. Aleksandra lähenes aga suurematele tüdrukutele super hästi! Lenna pole tavaliselt kunagi koostööaldis, kuid temaga läks nagu valatult. Kui lapsed tüdivad, oleme teinud väikse pausi või Aleksandra suunab mõtted kohe mujale. Ma juba ise olen pigem selline, et “katsume nüüd selle pildi ära teha, äkki sa Lenna oleksid nii kena, naerataksid ilma lollitamata!”, aga no võite kolm korda arvata, kas sellest on kasu või ei. Lihtsam on tõesti tegevust muuta. Ühesõnaga Aleksandra käe alt oleme me arvestatava koguse mõnusaid pilte saanud, nii et lõpuks on mul võimalus ka koduseintel olevad kapad välja vahetada!

Ma tõesti väga – väga soovitan teda!  Kes vähegi tahab sellist kodusemat atmosfääri, siis võtke temaga julgelt ühendust! -> www.fotohelk.ee

Aitäh sulle, armas Aleksandra! Meie pere tänab!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga