Esimene lastevanemate koosolek ja Lenna tants

Meil oli eelmisel neljapäeval tore ja tähtis päev- meie täitsa ametlik ühine lastevanemate koosolek lasteaias! Ausalt öeldes lapsevanem on ikka nii tore olla. Roll ühe inimese kujunemisel on nii suur ja mõnus tunne on vastutada ning kaasa rääkida asjades, et oma lapsel lihtsamalt ja valutumalt ükskõik mis teekond siis läheks. Esialgu mõtlesin, et lähme enne kõike sellepärast, et Erik saaks ka lasteaeda ja Lenna rühma näha. Lõpuks tuli välja, et koosolek oli täitsa asjalik ja saime palju uut infot.

Mida siis sõime kohta teada võiks? Tallinnas on meil uuest aastast lasteaiatasu 57 eurot + 1,40 eur/päev/söögiraha ehk siis meil konkreetselt läheb Lenna lasteaias käimise peale ca 75 eurot/kuus. Sõimes võiks kapis olemas olla vahetusriided, vahetusjalanõud, tüdrukutel kamm, õues käimiseks siis sobilikud õueriided, mähkmelastel mähkmed ning uneriided. September oli harjumise kuu ning alates oktoobrist alustatakse nö õppekavaga. Õpetatakse uusi asju läbi kogemuse ja muinasjuttude. Peamiselt oli juttu sellest, et tulemas on palju erinevaid üritusi – mängupeod, isadepäev, jõulupidu ning pisikestel uuest aastast ka teatrietendused. Sõimelastel on need üritused veidikene teistmoodi – näiteks jõulude ajal vanemad peost osa ei saa, sest ajalugu näitab, et lõpuks istuvad need kahesed kõik oma emmede süles. Küll aga on hästi vahva see, et õpetajad on nõus üritused üles filmima ning meie saame nendest siis video teel osa. Lisaks on hästi tore, et sõimekatel on kaks korda nädalas laulutunnid. Pärast esimest tundi nägime kodus Lennas kohe uusi jooni. Proovis midagi omaette laulda, plaksutas käsi ja välja ilmusid igasugused huvitavad tantsuliigutused. Pärast seda koosolekut tundsin, et see oli ainuõige otsus Lenna just nüüd lasteaeda panna.

Tänaseks on preili nii ilusti kohanenud! Meil läks kokkuvõtvalt aega kaks nädalat ning kolmandal nädalal lehvitas ta mulle ilusti ise rõõmsalt uksel. Viimasel nädalal ongi nii suur muutus temas toimunud. Kui alguses läks ta suure umbusuga rühma, siis nüüd , pärast riiete vahetamist, on ta kohe valmis minema. Ei musi ega kalli, vaid tsau-tsau, varsti näeme!  Samuti on ta muutunud nädala jooksul palju avatumaks, läheb juba ise õpetaja juurde mängima, kingib rühmas mõne naeratuse ning ütleb juba „jah“ ja „ei“.

Mõtlesin veel nädala oodata, aga tundub, et aeg on rohkem kui küps, et ta lasteaeda lõunaunne jätta. Alguses arvasin, et lähen talle ikka lõunaks järele, kuid näen, et see pole üldse hea mõte. Lasteaias pärast õues käimist, söömist ja pesemist on nad oma rütmis nii sees ning justkui valmis magama minema, kuid siis tulen mina, pakin ta jälle sisse, lähme õue ning autoga koju sõitma. Kõik need lasteaia lõunauned kodus on korralik katastroof. Möödunud reedel oli ta lõunaunne minnes nii väsinud ja hüsteerias, et karjus lihtsalt 40 minutit nii, et teda polnud mõtet lohutada, rääkimata pea silitamisest vms. Tundub, et ma rikun selle päevarütmi tal täiesti ära, niisiis alates tänasest proovimegi lõunaund.  Näis, kuidas sellega läheb 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga