Elu lastega – ♥ 4a. 3k.♥ 2a. 2k ♥ 6 k.

Nora on klassikaline 2 – aastane, kes tahaks hästi palju rääkida, aga sõnadest jääb puudu. Ta on tohutult ilmekas, häälekas ja elav laps. Reeglina tuleb ta hea tujuga lasteaiast koju ning uksest sisse tulles hüüab kõva häälega “NOOONAAAA TULI!”. Temalt küsides, siis alati on hästi – lasteaias läks hästi, toit maitses hästi, muidu on hästi.. Ta lausa ootab, et keegi temaga räägiks või midagi küsiks ning tal on alati välja mõeldud üks ja sama vastus, kui küsida, mis ta täna lasteaias tegi. Loeb kõik oma sõprade nimed ette ja siis mixib oma tegevuse ühest raamatust, mille sisuks on lasteaias käiva poisi päev. Paralleelselt hea tuju lapsega elame me koos ka ühe tiksuva pommiga. Ta on kohati nii plahvatusohtlik, et see on midagi hullu! Eks see oma mina on kujunemisjärgus ning sellega tuleb lihtsalt leppida. Peamised igapäevased küsimused on – kes saab istuda (pange nüüd tähele!) Lenna turvatoolis;  kes võib teda riietamisel aidata ning siinkohal on vaid valitud riideesemed, millega abistada tohib;  mida hommikul selga panna; närvi ajab  ka Lenna kurjustav pilk või krõbedam sõna “näh, Nora, mis sa teed.. EI SÖÖ MINU ROSINAT ÄRA.. ära lohista Rosannat mööda maad..”

Kuu alguses käisin Nora lasteaias arenguvestlusel. Jah, sellises vanuses lastel on ka taolised vestlused ette nähtud. Tegelikult märkasin aega kirja pannes, et osad vanemad on kohtumisest loobunud ja jäin isegi mõtlema, kas see niivõrd vajalik on.. Tunnen ju oma last kõige paremini ning õhtuti lasteaeda järele minnes küsin alati, kuidas päev läinud on ning mõnel korral olen ka õpetajatega pikemalt jutustama jäänud. Mis ma siis teada sain ja mida juba ka teadsin? Nora esimene õppeaasta on väga edukalt möödunud. Esimene poolaasta oli ta pigem vaikne, kuid nüüd vastu kevadet on avanenud ja jutustab ning toimetab teistega. Nii nagu ma arvasin, rääkisid ka õpetajad, et lasteaias on ta selline hästi koostööaldis, sõnakuulelik ja nutust ei tea nad midagi. Kusjuures minu suurim hirm teda lasteaeda saates oli see, et äkki ehmatab õpetajad ja teised lapsed oma meeletult kõva häälega ära. Aga näed tuleb välja, et keegi polegi seda üürgurit veel täies mahus kuulnud. Mul on tegelikult ääretult hea meel, et esimese aasta sai ka Nora võtta rahus, omas tempos. Sügis/talv käis ta peamiselt 2-3x nädalas lasteaias ning vaatasime täpselt tema järgi.. kui tundus väsinud, jätsime koju.  Nüüd vastu kevadet on hakanud 4 korda käima ning tundub, et talle täitsa sobib. Ma ikka mõtlen, et kuidas Rosannaga olema saab, sest esialgu olen mõelnud, et esimese aasta kõrvalt võiksin ise ka tööl käia. Samas ei kujuta ma hästi ette, et tööandjalt pidevalt vabu päevi küsin. Mulle jäi ühe ema postitus silma, kus ta 2 – aastase lapse kõrvalt haiguspäevi võttis ning hiljem oli kehv üllatus, sest palgas kaotas olulise osa, kuna hüvitatakse 80% miinimumpalgast (kui eelnev aasta olid VH saanud ja kodune olnud) ning sealt vist läksid veel maksud maha. Lugesin, et sellisel juhul on juba eos kokku lepitud, et ainult mees võtab lapsega kodupäevad, selleks et rahas mitte kaotada. Julm on siinkohal mõelda, kuidas üksikvanemad majandama peavad, kui erilist valikuvarianti pole.  Eks Rosanna lasteaeda minekuni on veel aega ja näis, mismoodi siis otsustame või teeme.

Ma ei oskaks soovida Lennast empaatilisemat, mõistvamat, abistavamat, tähelepanelikumat vanemat tütart, kui ta tänaseks on. Ta on meie silmis nii suureks tüdrukuks sirgunud.. laps, kellega on ääretult lihtne suhelda; kes tunneb ümbritseva vastu huvi; kes on hästi tähelepanelik ning juurdleb pikalt. Tal on meeles varasemate aastate käigud ja toimetused ning kasvades oskab meie käimisi läbi teise pilgu näha. Suureks abiks on muidugi meie youtube kanal, mis on tihedalt koduvideosid täis. Ta oskab märgata kodus neid hetki, kui meie käed – jalad teistega tegelemisest täis ning muud kodutoimetused ka toimetamist vajavad.. reeglina tõmbab ta ise tähelepanust eemale ning viimasel ajal on abiks olnud nii Rosannaga mängimisel, kui kodustest ülesannetes. Jäingi üks päev mõtlema, mis on meie laste kodused kohustused.. Nora veel õpib, kuid Lenna näiteks paneb igal õhtul oma pesu ja lasteaias määrdunud riided pesukorvi, valib välja hommikuks uued riided (õhtul vaatan ise veel üle), aitab pesu pesumasinasse viia, pärast söömist paneb oma nõud ise nõudepesumasinasse, teeb hommikul ise oma voodi, paneb kaladele süüa, vahel ka kassile ning igal õhtul teeb mängu – ja nukutuba korda. Naljakas, et see list tundub kuidagi pikk, kuid tegelikult on ta päris paljud ülesanded endale ise valinud. Näiteks kasvõi oma kapi korrastamine. Ma pole seda kunagi tal teha palunud, kuid tal on ilusti riided lappesse pandud ning ära sorteeritud – lasteaiariided üleval, koduriided all sahtlis. Sukapüksid ühes vahes, sokid ja pesu teises. Samuti hoiab ta silma peal riidepuudel, sest tal on mingisugune oma süsteem kleitide ja kampsunite osas. Lenna on teistest lastest erinev. Ta on nii tähelepanelik ja abivalmis, ka õues olles. Näiteks, kui vanaema – vanaisa õues tööd teevad, võtab ta ka oma reha ja tahab appi minna. Üks päev rääkis ta Erikule, et kruusateel on augud sees ning need vajaksid täitmist. Mis seal ikka, asus aga tööle – aiakäru ja liivkastiliiv!

Lenna tähelepanekud elust:

“Emme, ma mõtlesin, ma ei tahagi vist poemüüjaks saada” “Kelleks sa siis saada tahad?” “ Printsessiks”

“Emme, miks suured lõikavad väikestel küüsi?” “Sellepärast, et lapsed võivad kogemata sõrme lõigata. Muhvi (minu ema) lõikas emmel ka küüsi, kui ma väike olin” “ Aga miks Muhvil üldse lapsi pole?”

Lenna käib kodus ringi ja teatab: “Siin majas on päris tore elada”

Lenna: “Nora, mis värvi su silmad on?” Nora: “Ruusad” Lenna: “Mis sul on silmades suusad või?”

Lenna läheb üksi õue ja mina teatan talle, et käin korra postkontoris ära ning tema ei tohi majast kaugemale minna. Jõuan siis 15 minuti pärast tagasi. Lenna teeb juhipoolse ukse lahti “emme, ma leidsin lume alt üllatuse!” Mina: “oh, mis sa leidsid?” Lenna: “muru”.

Lenna: “emme, kas sa tead, mis ma täna nägin? Mida ma päriselt nägin?” Mina: “Ega ikka ei tea küll, mis sa siis nägid?” Lenna: “päris, ELUS Lottet” Kõlas nagu  – tore, et ta elas..

Kui Leenule miski ei meeldi, siis tuleb sealt emale sarnaselt “ma olen praegu PÄRIS- PÄRIS pahane” või kui Noraga tülli minnakse, siis tuleb sealt “ta ei ole enam minu õde!”

Hakkame magama minema ja Lenna teatab Erikule: “Sa oled kõige parem ja armsam isa MEIE peres. Ma armastan sind! Sa oled nii mõnus ja pontsik.”

Lenna on oma olekult hästi sitke, kõhna ja liikuv. Talle meeldib väga ujumis – ja tantsutrennis käia, sõidab palju rattaga, jookseb, ja selline hästi aktiivne. Natukene kujutan vaimusilmas ette küll, et teda võib tulevikus mõni kindel spordiala huvitada ning kuna ta nii järjepidev ja visa on, siis rühib seda ühte asja terve elu teha. Aktiivse liikumise kõrval on lemmik tegevusteks veel kirjutamine, joonistamine ja legod. Kusjuures meil ju kodus ainult DUPLO’d ja ma väga loodan, et ma suudan seda joont hoida ja meie kodust need väiksed LEGOd eemal hoida. Muidu tekiks jälle uus asi, mille jaoks peaks kuskilt ruumi eraldama. Nii ei mahu hästi elama siia enam. Tahaksin ideaalis aasta pärast Lenna eraldi tuppa tõsta ning Rosanna ja Nora narisse kokku panna. See aga omakorda tähendaks seda, et ühe mängutoa jagu asju peaksid uue koha leidma.

Mis me siin Rosanna nime pannes mõtlesime.. ? Mõtlesime, et oh sa meie väike roosike, sannake, roosinupuke, rosinake. Noh jah. Reaalsus on see, et kodus on meil roska.  Roska on meil täielik isemajandaja.. võiks ju arvata, et kõik käib täiskasvanute järgi, aga tema puhul läheb ikka nii nagu tema õigeks peab. Kas te saate aru, et kui meiega läheb ta pudeliga õhtuti magama, siis ei. Teiste käest ta täpselt sama pudelit võttes ei lepi. No kuidas saab nii? Meil on siin sõpradel igasugused juubelid järjest olnud, käimas, tulemas ning see tegelane lihtsalt pole nõus mu emaga magama jääma. Nii olen ma nagu noor pensionär, kes peolt kell 22.00 nagu naksti kodus on. Nüüd aprillikuu lõpus võõrutan ta rinnast täielikult ära ning siis peame järgmised kaks kuud kõva tööd tegema, et saaks vähemalt siis Eriku juubelitki tähistada.

Ma ikka ja jälle mõtlen, mismoodi see trio siin jaguneb. Nora tundub hetkel Lennaga sukk ja saabas olevat, samas Rosanna on tal nii lemmik ning idee poolest on nende vanusevahe pea 4 kuud väiksem, kui Nora ja Lenna vahel.  Ma natukene kahtlustan, et kui Lenna üks hetk oma tuppa kolib ja kooli läheb, siis tulevad tema jaoks uued teemad ning väiksemad jäävad siis rohkem koos mängima. Õnneks on Leenul vähemalt lasteaias oma bestikas käe pärast võtta ning loodetavasti läheb nende sõprus koolis ka edasi.. Tegelikult on mul tunne, et neid väga häid sõpru on lausa kolm. Päris kihvt oleks, kui lasteaiasõbrad pikemaks ajaks jäävad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga