Dilemma – mitu last võiks meil peres olla?

Panen seekord vähe rohkem pilte, sest vahepeal kaamera kätte sattunud ja no küll see perekond on mul armas, nii et jagan teiega ka oma tegelasi. Tahtsin ühtlasi kirjutada laste teemal, sest ma ei suuda kuidagi otsustada, mis edasi peaks saama. Ma olen alati mõelnud, et minu perekonnas võiks vähemalt kolm last olla ning kaks neist kindlasti järjest. Siiani ikka mõelnud, et kolmas ilmselt tuleb 30 +, kus tekib raudselt veel mingisugune titemõte. Küll aga Erik räägib mulle juba pikemat aega, et ta ei ole nõus enam siis saama. Tema hakkaks hea meelega 30’ndates Lenna ja Nora ning nende noorte sõbrannadega koos linna peal käia ja üleüldse elu nautima. No näiteks on meil kokkulepe, et Erik võib mootorratta osta siis, kui lapsed on juba arvestatavas vanuses jne. Ühesõnaga, nüüd kui Nora kiiruga kasvab, mõtlen ma, et mida ma tema asjadega tegema peaksin. Riided, kärud/vankrid/turvahällid jpm. Ma ei ole kindel, kas ma suudan kolme järjestikku last järjest kasvatada. Nad küll kasvavad ise, lihtsalt kas on piisavalt tugevaid närve, et sellega hakkama saada. Samas olen ma nüüd dilemma ees, kas kolm järjest või üldse mitte? Küll aga ei kujuta ma kuidagi ette, et Nora viimaseks lapseks jääks. Mõte sellest on kuidagi kurb.

Ütleme nii, et iga päev on mul erinev – üks päev kindel jaa, teine päev kindel ei. Möödunud reedel käis Erik firmapeol ning oli öösel ära. Mul on küll ema näol korralik backup, sest ta on ühtlasi ka mu naaber ning pärast Lenna lasteaeda olime õhtuni kõik koos. Kuid see ei loe, Lennal on hetkel korralik virr -varr ja kahene käsil, nii et ta sõi korralikult 2,5 h meie närve, nii et isegi emal (kes muidu on marurahulik) viskas lõpuks üle. Ja muidugi suutsin ka ise Lenna peale korralikult häält tõsta, mis ilmselgelt tegi asja hullemaks. Nii, et kui Lenna 2.5 h nuttis ja me vahetust tegime, siis mõtlesin küll, et mitte kunagi ei taha ma ühtegi last rohkem. Samas ma mõtlen, et see närvesööv aeg on nii lühike. Lenna on juba 2 aastat ja 3 kuud, mis tähendab, et kolmeseni on kiviga visata! Näen oma venna lapse pealt, kui tubliks ta kolmeselt järsku saanud on. Nii et, ootan huviga! Üks asi on selle kahesega hakkamasaamine, teine asi ju kõik muu.

Kindlasti vahepeal käiksin ma tööl, nagu Lenna – ja Noravahelisel ajal, et saaks natukene hingamisruumi. Küll aga annab nii palju mõtlemisainet see, et kuidas kolme lapsega majandamine pihta hakkab. Näiteks kui reisile tahaks minna, kes see need kolm last enda hoole alla võtab (khmh, siin muud varianti väga polegi, kui ikka vanaemad.) Aga juba mõeldes hakkab neist kahju. Juba praegu kahega mõtlen, et kuidas ma jätan nad niiviisi koos. Endalgi on väsitav nendega toimetada, kuidas siis teisel inimesel veel olema peaks. Kõik hakkavad riduradapidi lasteaias/koolis/huviringides käima. Kui ühe lapse kasvtamist ei pane tähele, kahega saad nii kui nii kuidagi hakkama, siis kuidas kolmega? Samas ma mõtlen alati, et meil on suur maja ja õu, meil on vanemate näol 100%’line tugi.. et mida veel tahta? See titeaeg on eluga võrreldes iseenesest nii lühike aeg. Nii palju mõtlemist!

Kolme lapse vanemad, andke endast märku! Kuidas te igapäevaselt toimetate, kui vanad teie lapsed on? Kas rahaliselt on väljaminekud rohkem kui tuntavad? Kas kolm last olid planeeritud?

IMG_4667 IMG_4679 IMG_4682 IMG_4717 IMG_4776 IMG_4845 IMG_4858 IMG_4881

29 thoughts on “Dilemma – mitu last võiks meil peres olla?

  1. Liisi says:

    Meil on 3 last. Poisid 7,5a ja 6a ning väike preili 2a. Kolm oligi meie soov ja iga laps on valinud aja ise millal ta meiega liitub.
    Ainus nö suurem väljaminek mille tegime seoses kolme lapsega oli suurema auto ost, kuna kolm turvatooli tagaistmel pole iga auto puhul mõeldav.
    Elu kolmega on vahva, kuigi palju on minul üksi kanda kuna issi on meil ameti tõttu pidevalt ära. Logistika ja veelkord logistika on sellisel juhul võtmesõna 😃 Mul ei jää midagi tegemata või käimata koos nendega. Seega kui sisetunne ütleb et kolm, siis nii on 😉 Ma olen 30 ja tunnen, et ka minul on varsti võimalus nö oma elu elada kuna lapsed on nii palju suured et saavad ka ilma minuta hakkama.

    • NautigeHetke says:

      Nii vahva! Lugesin just eile mehele ette ja teadmine jõudis selle lause juures – “Seega kui sisetunne ütleb, et kolm, siis nii on” 🙂

    • Merx says:

      Meil on 3 last.vanused 11.7 ja 1 .nii et vanuaevahed suhteliselt suured.mina olen rahul.kindlasti kulub raha ja aega rohkem.aga ma ka alati kolme last tahtnud.meie enda vanused mina kohe 34 ja mees kohe saab 42.

  2. Moonika says:

    Ise täpselt selle sama dilemma ees, niiet ootan huviga kommentaare. 3 last tahaks kindlalt, kuigi praegune elu 2aastase ja 2kuusega on kohati hullumaja meenutav. Ka kumbki rasedus polnud just meelakkumine, aga kuidagi mõeldamatu on, et jääbki vaid kaks last.

    • NautigeHetke says:

      Minul õnneks mõlemad rasedused/sünnitused väga lihtsad olnud, isegi et nauditavad 🙂 Siin kommentaare lugedes, tundub et 3 on ikka vahva kamp!

  3. Nipitiri says:

    Minul ka kolm last. Tütar 9, poeg 7 ja tütar 6.
    Ja rohkem rahul olla ei saagi. Ja nagu keegi mulle kunagi ütles, et kaks on paar aga kolm on kamp 🙂
    See beebi-lapse iga läheb tõesti ruttu, väga ruttu.
    Ei saa arugi kui lapsed juba koolis on 🙂

  4. Liisa says:

    🙂
    Ma ootasin seda postitust…küll mitte nii ruttu..aga ma olin kindel, et selline postitus tuleb 😀
    Mina olin keskkoolis kui mingil põhjusel tuli teadmine, et 3 last minu peres olema saab. Loomulikult ei plaaninud siis ju pere looma hakata, aga teadmine oli olemas.

    Mõlemad abikaasaga oleme perest, kus esimene oli tüdruk ja teine poiss, seega kui ma 22selt esimest ootama jäin ja 12 rasedusnädalal öeldi, et poiss on..oli üllatus suur, sest loomulikult esimesed on ju tüdrukud 😀
    25selt (oleme sama vanad) saime teise lapse, kes ka osutus poisiks 🙂 Tundus, et traditsiooniliselt ju ikka tüdruk ja poiss peres, aga siis paistis, et ei olegi nii lihtne kahte erinevat saada…ei tea miks see üldse tegelikult teema on, kuna lõpuks ju ega vahet pole poiss või tüdruk, peaasi et on terved ja enda lapsi armastad nagu nii rohkem, kui ettekujutada oskaks.
    Nüüd sai meil mehega just vanust 30 täis ja pühapäeval on tähtaeg kolmandal lapsel, kes peaks olema tüdruk 🙂
    Ja peale seda me rohkem lapsi ei planeeri, kasvatame nad suureks ja saame ka enda elu veel elada noorena 🙂
    Poisid hetkel 7a ja 5a ning tüdruk küpseb 🙂

    • NautigeHetke says:

      Suured õnnesoovid ja veel suuremad, kui beebi juba käes! 🙂 Vahva, et viimane pesamuna on tüdruk 😉

  5. Katri says:

    Meie peres on 3 last. Poiss 7, tüdruk kuu pärast 3 ja poiss 2 kuu pärast 2. Ühesõnaga igav pole kunagi. 😊Meil on kogu aeg olnud kindel plaan saada 3 last. Esimene oli suur soov ja plaanimine. Sama oli ka teisega. Kolmanda võtsime plaani, kuid see plaan täitus nädalaga. Alguses oli ahastus suur. Kartsin meeletult, et kuidas ma hakkama saan. Aga teate, kui nad kõik on olemas, siis sellist küsimust pole enam võimalik esitada. On hetki, kus ma tahaks karjuda (andke andeks, kuid seda juhtub), on hetki kus pisarad tulevad iseenest, kuid kõige rohkem on hetki kus on meeletu naer. See kamp on igati vahva ja ma ei kujuta ette, et neist kedagi poleks.
    Olgem ausad käimised on natuke raskendatud. Kujutate ette ka kui palju on vaja asju et minna kuhugi ööbima. Kuid ükski käik ei jää käimata ja ajaga asjade hulk väheneb. Logistika ajab aegajalt hulluks, aga kõike annab korralda. Rahalises osas ei kulu oluliselt rohkem kui kahega. Meil kaks pisemat sama mõõtu ja asju saab kasutada nii ühel kui teisel. Ainuke tõsine väljaminek oli tandem käru. Teised asjad olid juba olemas. Ainuke paha lugu on see, et hoidjat raske leida. Kolm pole enam üks. Vanaemad ei ela ka lähedal. Aga eks suure pere juures tulebki leida kompromisse. 😊

    • NautigeHetke says:

      Sul on kahe viimase lapse vanusevahe ikka päris väike! Nii tubli, et sinna kaheni hakkama oled saanud, minu meelest kaheaastane on juba täitsa suur laps!
      Mulle tundub ka, et see hoidjate luksus kaob kolme puhul ära. Kui kahega veel kuidagi, siis kolmega ei kujuta ette 😀

  6. Maret says:

    Minul on ka kolm last.
    Vanused on juba suured, Vanem tütar saab juulis 10, poeg saab järgmine kuu 8 ja pesamuna sai eelmine kuu 6 aastaseks. Ise olen 27 🙂
    Muidugi alguses tundus hullu mõttena, kui kolmandat ootama jäin, aga mõte et kolm on kamp, seda mõnusam. Isegi lihtsam on kolmega.
    Suuremad väljaminekud olid muidugi siis kui oli veel mähkme aeg. Aga kui see möödus siis oli tunduvalt lihtsam. Aga enam ei kujuta ettegi et mul vähem lapsi oleks, ise olen samamoodi suurest perest (peres oli 7 last) ja oli lihtsam. Alati oli kellegagi mängida 🙂 Mina olen rahul 🙂

    • NautigeHetke says:

      Aga ikkagi kõik kaheaastaste vahedega. Väga lahe! Kuidas nad omavahel läbi saavad? 6 – ja 10 – aastase vanusevahe 4 aastat ja huvid vist täitsa erinevad. Kas sul poisid/tüdrukud või mõlemad?

      • Maret says:

        Minul on kaks tûtar ja poeg. Tûtarde vahe ongi 4 aastat. Eks neid nääklemisi ikka ole, aga üldiselt saavad hästi ikka läbi. Poeg on selline tõeline kokapoiss mul, alati kui läheb söögi tegemiseks on tema platsis ja aitab. Samamoodi ka koristamise ja ehitustöödel on ikka ja jälle poeg abis. Tüdrukud pigem hoiavad eemale ja tegelevad oma asjadga.

  7. Piret says:

    🙂 minul on kolm last, 19, 7 ja viie kuune. Ei planeerinud nii, aga ütlemata õnnelik olen. Kuna vanusevahed on suured,siis raske pole üldse, nautida olen saanud kõigi laste beebiiga. Käimata pole jäänud kuskil ( hea planeerimine ja väga hea mees). Ja lapsed saavad omavahel väga hästi läbi ja hoiavad üksteist.

    • NautigeHetke says:

      Jaa! 19. aastane juba täiskasvandu ja 7. aastane saab ka ilmselt kõikide toimetustega ise hakkama. Kui vana sa ise oled? Muidu selline variant on enda närvidele päris hea variant 😀

  8. Mariann says:

    Minul on 3 last. 8, 6 ja kohe 2. Käimata pole kusagil jäänud, logistikat on küll rohkem kui kahe lapsega aga kõik on teostatav.

  9. Kolmas says:

    sellele küsimusele pole vastust. see on sisemine äratundmine. mul on 3 tütart: 9.a, 6.a ja kohe 1.a saav. logistika on kõige keerukam. üks koolis, teine lasteaias ja seda kõike beebiga korraldades on keerukad, kuid siiski võimalik. majandan suure osa ajast lastega üksi. saab hakkama ja majanduslikult on väljaminekuid rohkem. samas mõtlen, et aeg oleks neljas saada. siis oleks ka pesamunal kellega koos kasvada, sest suured õed said koos kasvada. vanust mul endal 33 ja mehel 40. see ongi minu elu koos lastega….mis mõttes hakata oma elu elama…ma elan seda kogu aeg ja käin kus tahan..
    teen lihtsalt valikuid.

    • NautigeHetke says:

      Kaheaastaste vahedega käivad õnneks esimene ja hiljem ka teine paar ühes kohas. Kas kahekesi lasteaias või kahekesi koolis. Selles mõttes ei tundu midagi keerulist..
      Küll aga rohkemate laste puhul peab oma mõtlemist ise muutma. Me olemegi mõlemad mehega siiani hästi sellised, kes tahaksid kahekesi käia ja teha. Tundub, et juba kahe lapsega tuleb korrektuure teha ja rohkem perekonnana koos käia 🙂

  10. Mammu says:

    Meie perre on kohe sündimas kolmas poeg. Just nimelt kolmas poeg. Mitmelt poolt kuulen lohutavaid sõnu, kuid ma ei saa aru, miks.

    Vanusevahe on kõigil umbes 2.5a ja põhiline kulu, mis tekkinud on, on suurem auto, millega kogu pere saaks koos liigelda ja asjad ka peale mahuks.

    Riided jm on meil olemas ja põhimõtteliselt sai pisike endale nö oma asju ka. Sai vahetatud välja võrevoodi ja ka vanker. Samas teised said uued omanikud.

    Minu poisid on kõik tulnud just siis, kui on nende aeg. Eelmisel suvel rääkisime mehega, et peres võiks olla ka kolmas põnn.. aga seoses uue töökohaga sai see mõte edasi lükatud… või nii me arvasime. Pisike kuulis, et teda ootame ja oligi endale pesa teinud. Jäärale iseloomuliku kangusega välja pole ta veel tulnud. Ootab õiget päeva. 🙂

    Oleme mehega täna 25. See tähendab, et 30ndates on maailm valla ja kui peaks kunagi tulema soov pesa täita uute imeliste põnnidega, siis on ka 30ndate lõpus see täiesti reaalne.

    Kõhutunne on see, mida usaldada on vaja. Mu kogemus tuttavate ringis näitab, et 3 ja enam last hoiavad mitmes mõttes end ise ja selle võrra on vanematel lihtsam.

    • NautigeHetke says:

      Minu venna peres ka kolm poissi ja minu meelest on see omamoodi lahe. Soovisin ise teiseks lapseks poissi, aga nüüd mõtlen, et kui kolmas tuleb, siis olekski lahe, kui kõik plikad oleksid 🙂 Siis oleks üks suur naispere.. teie puhul siis meespere..

      Aga tõsi. Iseenesest soov on olemas, lihtsalt nii palju küsimärke on õhus. Samas vahel on lihtsam mitte üle mõelda 🙂

  11. Mari says:

    Olen sama dilemma ees. Terve elu olen ette kujutanud, et mul on 3 last. Hetkel on mul olemas üks plika ja 3 kuu pärast laekumas teine, vanusevahe tuleb täpselt 2 aastat. Et nüüd 2 last järjest tuleb, tähendab, et ma 4 aastat tööl ei käi. Kole pikk aeg tundub. Üldse ei suuda mõeldagi, et ma peaks veel kolmanda lapse ka jutti tegema, tahaks ikka vahepeal aastaks-kaheks tööle minna, et ka emapalka kasvatada ja ennast inimesena tunda. Kodus istuda on lastega tore küll, aga ma kardan, et ma ei oskagi enam pärast tööd teha. Siis tuleks ühtlasi teise ja kolmanda lapse vanusevahe ka suurem kui 2 aastat, aga mitte teab, mis suur. Mehega mul muidugi ka sama teema, mis sinul. Nimelt ei taha tema enam 40-selt isaks saad ja 40 täitub juba järgmisel aastal. Mina ise olen alla 30. Mina võiksin veel 10 aasta pärastki selle kolmanda saada, aga no härra mitte. Samas olen talle rääkinud plaanist, et lähen vahepeal tööle ja siis, sest siiski tahab ka tema kolme. Tundub, et ta on nõus. Pigistab siis silma kinni, et kolmas ilmselt tuleb siis kui ta on juba 40+ 😀

    • NautigeHetke says:

      Minu meelest ka väike vahepealne värskendus on hea. Ise läksin tööle, kui Lenna sai 9-kuuseks ja töötasin ca 8 kuud. Mul VH jooksis ja kõik oli okei, aga lihtsalt hea võimalus tekkis ning ausalt öeldes oli see super mõnus, enne teise lapse saamist 🙂
      Mulle tundub, et lõpuks otsustavad ikka naised 😀 Või on lihtsalt nii head läbirääkijad, et ega meestel muud üle ei jää 😀

  12. Rella says:

    Meie peres on ka 3last. Poisid 9a ja 6a ning 1a9k vanune tüdruk. Alati on olnud soov, et vähemalt 2last peab peres olema, kuid mida rohkem seda uhkem 🙂 Poisid tulid planeeritult ja oodatult, samuti ootasime väga, et saame ühel päeval ka vähemalt kolmanda lapse. Arstid eriti optimistlikud ei olnud, et saaksin oma suurte müoomidega veel rasestuda ja raseduse lõpuni kanda, kuid ta siiski tuli täiesti ootamatult meie ellu, mis on nii vägev! Seoses enda tervisehädadega oli rasedus üliraske, olin kaua haiglas ja tegin koos keisriga läbi raske operatsiooni. Olin ise seetõttu paar päeva reanimobiilis, sain 3 päeva vereülekandeid jne, aga sellise ime nimel teeksin kõik veel uuesti läbi 🙂 Kui ma teaksin, et kannaksin veel rasedusi lõpuni ja sünniksid terved lapsed, ei kahtleks ma hetkekski uuesti sama teed veel ette võtta 🙂 Kui tervis lubab, ei näe ma mingeid takistusi teel. Hea on, kui saab valida, kui palju ja millal lapsi soovitakse, kõikidel paraku seda valikut looduse poolt antud ei ole.

    • NautigeHetke says:

      Sinu kommentaar pani kohe mõtlema 🙂 Selles osas, et hea on, kui saab valida. Tegelikult nii polegi mõelnud.
      Aga mul on hea meel, et sul kolm last olemas, vaatamata terviseprobleemidele!

  13. Kadri says:

    Meie peres ka kolm last 6a, 4a ja 2a. Kahe noorema vahel käisin 6kuud tööl, mida oli väga vaja. 3 last pole minu arust keerulisem kui kaks, kõik tundub loomulik ja tavaline. Nagu Sinul ilmselt kahe lapsega. Oma lapsed ju 🙂 Kui mehel-naisel suhe hea ja lähedane, usaldusväãrne ning mõlemad panustavad pereellu oma hingega, tervised korras ja haridust-mõistust-oskusi jagub, et tööd teha, siis ma ei näe mingit põhjust, miks väga üldse närveerida sellel teemal, kui südames on kolmanda-neljanda-viienda lapse soov olemas. Sa näed kui toredad on su kaks last, tulete toime ja kõik on happyd, siis kolme lapsega olete sama moodi happyd 🙂 Kolmanda lapse tulek leevendas monu arust sellist kerget konkurentsi situatsiooni kahe vanema lapse vahel. Toimetakse koos. Vanemad saavad kogemust kuidas väiksemate eest hoolitseda, väiksema elu on põnev ja torinat kuuleb haruharva. Mingid raskused on – endale on raskem aega leida, aega kulub rohkem teatud tegevusteks (alates koristamisest kuni laste auto peale pakkimiseni jms igapäevased tegevused). Rahalistest kulutuste suurenemisest pole siiani aru saanud, see ilmselt annab tunda pigem siis kui kõik koolis käivad.

  14. Kah kolmene says:

    Minul ka kolm. Poiss 8, poiss 6 ja tüdruk 3. Poiste vahe on 1a10k, teise poisi ja tüdruku vahe on 2a10k. Esimene kogematta meelega tehtud. Kaitset polnd, kui mõtlesime et mis saab kui rasedaks jään…teeme pere, ütles mees. Kui olin sünnitusmajas, laps just kõhule pandud, ütlesin mehele, et noh, üks veel? Mees ütles – davai. Veidi läks taastumiseks, 1 peetumine vahepeal, ja hirmsa vati sees käies tuli 1 veel. Elasime aastakese ära. Hinges kriipis tibisoov. Mõtlesin et kodus on igav – väikelinnas tööd pole ju alati – teeme veel ühe. Mees jälle – no davai teeme 😀 . Nüüd on nad suht vanad. Kasvatamine pole meelakkumine. Minu õnneks on nad rahulikud. Eakohased asjad on normaalsed. Omal peab närvi olema. Minu miinuseks on see, et me oleme suht üksi. Pole meil maagilist lapsehoidjat võtta kui vaja peaks olema. Lähim sugulane on tunni aja kaugusel ja teine 4 tunni autosõidu kaugusel. Niisama juba ei sõida. Olen kõigega ise hakkama saanud. Mees ka muidugi annab oma panuse. Aga polnud harvad korrad, kus ise olin 39-40 palavikus, väike beebi kõrval tudumas. Või eredalt mäletan olukorda, kus oli aint kaks veel, üks laps süles, teine maas kiiktoolis, ühe jalaga kiigutasin, phe käega segasin süüa pliidil. Multitegija.
    Raudsed närvid peavad olema, kindel tahe ja veendumus et suudad endale kindlaks jääda. Nende aastate jooksul on olnud paar korda, kus ma istun, vaatan nutvaid lapsi suutmata neid rahustada, nutan isegi peatäie, ja kõik saab korda.
    Rahunen ise, meelekindlus tuleb tagasi ja kõik korras. Ma ei kahetse hetkekski ühtki otsust.
    Nüüd aga, mõtleme neljandale 😀 ise olen 31a vana hetkel. Laste saamuseks on 35 lagi minu jaoks. Aga hetkel peab ootama. Pool a tagasi ostsime vana maja, peab veidi renoveerima ja ruumi juurde tekitama sest neljandale pole lihtsalt ruumi hetkel. Südames on, kuid mitte kodus. Küll jõuab:) sinna tiba aega veel 🙂

  15. Heli says:

    Minu 4 last on sündinud 5.5 aasta jooksul. Praegu vanim 8a ja noorim 2.5a. See on olnud tark valik. Meile sobib. Lapsed kasvavad koos. Kuna elame maal, siis logistika on aegajalt küsimus, aga eks see on korraldamise küsimus. Lapsed mängivad palju omavahel. Väiksemad arenevad kiiresti suuremate järgi.

  16. Maret says:

    Mul ka siis kodus paras trio – poisid 7 ja 1 ja vahepeal ka kuuene tirts. Kolmas seltskonnas tekitas ainult autovahetuse teema, sest nagu juba eelpool mainiti – igasse autosse kolme turvatooli tahaistmele rivvi ei pane (ja edaspidiseks – võta kolm tooli kaasa ja pane kõik kinni – siis saad õige pildi). Iseenesest seni tundub, et suurim kuluallikas on asjaolu, et kaks vanemat on erisoolised ja sama riidenumbriga – seega see väikevend pere eelarvele küll liiga ei tee (kuid vaadates tema kasvutempot venna suhtes, siis mõne aja pärast võib keegi arvata et mul kaksikud poisid majas – sünnipäevad koos ja riided üsna ühte auku (vanem poiss siis selline kleenuke kujult, noorem tundub, et tahab kasvada 2*2 kapiks, mis juba praegu silma torkab – väikseks jäi pluus, mis vanem vend ka 2,5-sena kandis)).
    Kolmas laps ei olnud planeeritud, kuid ma olen õnnelik, et ta meie sekka tuli – tundub olevat just selline tragi ja asjalik laps mida unistasin, et oleks. Õde-Venda kipuvad äärmustesse olema (ja otseloomulikult vastassuundadesse).
    Muide suurperede emad räägivad, et 1-4 on vahe vahel kui palju on, kuid edasi vahet pole 🙂

  17. Hele says:

    Meie peres kasvab kolm last, 8a ja 6a tüdrukud ning 2kuune poiss. Elu on mõnus :). Ma endiselt olen arvamusel, et kõige raskem on esimest last saada, kuna siis pöördub elu pea peale ja kõik on uus. Eks ole ka vatti nähtud kahe pisikesega, kuid ei kahetse eal, et nii väikese vanuse vahega. Praegu võin öelda, et see mõneti raske aeg läheb nii ruttu mööda. Tüdrukud on parimad seltsilised teineteisele ning nüüd juba ka suured abilised. Kui kolmandat ootasin, siis mõtlesin, et kindla peale jääb pesamunaks. Praegu tundub kurb see teadmine, et kas tõesti kõik :D. Kuna vanus 30aastate alguses, siis eks näis, mis elu toob ;). Loen huviga perede lugusid, kus kasvab 4 last :).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga