Beebiootusest, nädal reisini ja juttu Lennast

Pool suve on möödunud puhkuselainel ja nagu igal aastal, on ka seekord blogis märksa vaiksem. Tegelikult mööduvadki päevad suhteliselt rahulikult, küll aga järgmine nädal on ootamist väärt! Esmaspäeval on lõpuks kauaoodatud kromosoomhaiguste sõeluuring, kus siis mõõdetakse kukla piirkonda ja kromosoomhaiguste teisi markereid. Ootame põnevusega, et näha lõpuks Erikuga koos täies suuruses beebit ning tahaks juba saada esimesed ultrahelipildid kätte. Siis oleks kõik nagu päris! Samas on väike ärevus sees, sest Lennaga oli kromosoomhäirele risk 1:200’le. Sellest saab lähemalt lugeda SIIT. Aga ei hakka ette muretsema, loodetavasti ei pea seekord seda hirmu uuesti tundma ja lisauuringutel käima. Tore on see, et igasugune halb enesetunne on kadunud. Väsimust on ikka ning jumal tänatud, et mul on võimalus lõunati Lennaga magada, muidu vist ei peaks päeva küll vastu. Esimesed kolm kuud on möödas, kuid kõht on juba selline nagu Lennaga poole raseduse ajal. Iga järgnevaga pidigi kõht kiiremini ette tulema, aga nüüdseks juba ise ka ära harjunud, nii et pole probleemi. FitCatiga jäi samuti asi nö poolikuks ning ei ole praktiliselt kolm kuud normaalselt saanud süüa neid asju, mida varem. Vahepeal väga ei tahtnudki süüa. Küll aga poole aastaga raputasin endalt rõõmsalt -8kg vähemaks ning praeguseks on tulnud juurde vaid 300 g. Tean, et siin pole mõtet üldse rõõmustada, sest põhikilod tulevad ikka viimastel kuudel, aga tore siiski. Tegelikult mu eesmärk enne uue beebi ootamist oligi saada samasse kaalu, mis ma olin enne Lenna ootamist ning sain isegi et parema tulemuse 🙂

Desktop36

Varsti on ukse ees ka Taani reis ning seda ootame eriliselt palju! Sai ju aasta alguses juba piletid ostetud ning nüüd on vaid nädal reisini jäänud! Lenna läheb meil kolmeks ööks ämma juurde ning Vilkur peab kodus hakkama saama. Lähme ja tuleme läbi Riia, nii et kokku 4 erinevat sõitu. Õnneks vahemaad on nii lühikesed, et pole vast hullu. Mõni kindlasti mõtleb, kuidas ma rasedana lennata julgen, aga seda teevad nii paljud üle maailma, nii et ette pabistama ei hakka. Pealegi lendamiseks sobivatki 2. trimester kõige paremini. Küll aga kohtun ma oma ämmaemandaga alles päev enne reisi, näis siis, mis ta asjast arvab. Hotell on meil väga heas kohas, küllaltki linnas ning igale poole on hea lühike tee minna. Meid majutab Avenue hotell ning me pidavat saama juunior sviidi ning ruumide saadavuse korral saame ka ehk sellest veel upgrade 🙂 Laupäev on meil üsna vaba päev ning plaanime külastada ilmselt Tivolit ning tahaks veel ette võtta tunniajase paadisõidu ning vaadata üle kõik, mis sinna tee peale jääb. Veel plaanime külastada paari soovitatud söögikohta. Lõppkokkuvõttes vaatame ikka jooksvalt ning palju sõltub ilmast ka. Plaanin Taani reisist video teha, eks siis hiljem ole näha, kus me lõpuks ära käisime. Ja pühapäeval lähme siis kauaoodatud Beyonce’le. Youtubes nähtu põhjal tundub, et ei pea pettuma 🙂  Igatahes supertore, et selle reisi ette võtame, väga mõnus vaheldus!

IMG_0991

Lennast ka veidi juttu. Lapsest on saanud nüüd emme laps, pärast 1.5 aastat. Erik ikka räägib, et nüüd on jah päris hea, kui tema suure osa tööst esimese pooleteist aastaga ära tegi.. Eks see tegelikult ongi nii, et sellises vanuses präänik võtab lemmikuks selle, kes temaga kõige rohkem tegeleb. Naljakas on ikka vaadata, kuidas ta esimese hooga unustab üsna kiirelt. Näiteks kui pole vanaema 1,5 nädalat näinud, siis ikka kohe sülle ei jookse. Võtab kõigepealt aega, et taas kohaneda. Minu ema näeb ta prakitliselt iga päev, sest katsume kord päevas tema juurest läbi jalutada ning ämmaga oleme proovinud ka nii sättida, et vähemalt kord nädalas ikka näeks. Tahaks ikka, et see usaldusisikute baas oleks tugev, sest nii kui nii palju muutub, kui hakkab lasteaias käima. Ema mul räägib ka, et see titeaeg on nii lühike ja kui juba aias käivad, siis näeb neid nii kui nii palju vähem.  Minu jaoks on ikka nii võõras lugeda, kuidas osad emad sünnist saati oma lapsi kiivalt endale hoiavad ja siis hiljem kui lapsed 4-5 aastased on ja hoidu vajaks, imestavad vanemad, miks vanavanemad neid endale ei kipu võtma. Just hiljuti lugesin meie detsembrikate grupist, kus ühel emal oli  mure. Nimelt vanavanemad tahaks kangesti last hoida, aga ta ise arvas, et 1.5 aastane on selleks veel liiga väike, et kauem kui paar tundi nendega olla. Meil vanaemad last endale ise hoida ei küsi, küll aga on välja kujunenud nii, et kui üritusi või käike on rohkem, siis kirjutan ühe pika meili kuupäevadega ja kes parasjagu võtta saab, see võtab. Kuidagi on nii läinud, et ämma juures käib öösiti kommandeeringus ja minu ema hoiab päeviti, sest ta elab lähemal (loe. ca 70 m kaugusel). Üldse olen märganud ka neid vanemaid, kes reaalselt esimese kahe aasta jooksul on lapsest ehk 1-2 h üleüldse eemal olnud (poeskäik, juuksur vms). Vahel ma küll mõtlen, et kuidas see võimalik saab olla? Muidugi on erinevaid põhjuseid – vanavanemad elavad kaugel või neid üldse pole või siis side nendega on kehv. Aga alternatiive peaks ju ikka olema.  Ma arvan, et minu ja Eriku suhe küll normaalsena ei püsiks, kui me kuskil pooleteist aasta jooksul käinud poleks. Eks lõpuks igaüks elab ikka nii nagu ise õigeks peab. Pika jutu lühike mõte oli see, et meie oleme teadlikult Lennat väiksest peale mõlema vanaemaga harjutanud. Kuskil kolmekuuselt hakkasin ma trennis käima ja sättisin oma trennitamised nii, et üks kord hoidis ämm ja üks kord ema. Mõlemad vanaemad tunnevad oma lapselapse hingeelu peaaegu, et sama hästi kui meie ja selle üle on küll ainult hea meel.

IMG_1133

Vanaemaga

10 thoughts on “Beebiootusest, nädal reisini ja juttu Lennast

  1. liina says:

    Kogu postitus oli mõnus lugemine. Aga kommenteerin sellepärast, et ei saa lihtsalt ütlemata jätta, et on ikka ilus ja nooruslik vanaema! Välimuse järgi sobiks Lennale emaks.:D

  2. Tiina says:

    Ilus lapseootel naine 🙂
    Ära nii järsku seisukohta ikka võta nende vanemate suhtes, kes lapsi “kiivalt ” endale hoiavad. Anna järgmsele lapsele aasta ja + rinnapiima ja saad aru, mida mõtlen 🙂

    • NautigeHetke says:

      Tänud! 🙂

      Ei saanud täpselt aru, kas sa mõtled siin seda, et rinnapiimalaps ei saa kaua emast eemal olla või seda, et lapsega tekib tugevam side?
      Või siis ilmselt ei saagi tulevikus aru saama, sest järgmine laps saab maksimaalselt 6-7 kuud rinnapiima 🙂

      • T says:

        Tugevama side osas ei julge sõna võtta, kuna puudub isiklik võrdlus . Aga tõepoolest ei tekkinud seda vajadust ja tahet pisikesest eemal olla, sest teadsin kui oluline ma talle olen. Et jah, rinnapiimalast, ükskõik mis vanuses, naljalt ei jäta üle tunni-paari kuhugi, rääkimata siis päevadest või nädalast. Võtsin teadlikult esimese eluaasta rahulikult pühendudes lapsele ja perele, hoidmisi tuli ikka väga harva ette. noh eks iga ema tunneb ise kui palju ta tahab lapsest eemal olla, mina ei taha eriti ega arva ka, et see lapsele kehvasti mõjub. Küll ta jõuab ise ka otsustada, kas ta tahab vanaema juures olla või mitte.

        • NautigeHetke says:

          Eks see olegi igaühe enda otsustada, kuidas ta õigeks peab.
          Ja lapse seisukohast ei pruugigi kehvasti mõjuda, küll aga abikaasaga omavahelistes suhetes.

  3. elis says:

    Päris paljudel nii, et vanematega pole häid suhteid ja usu mind, on paljusi peresi, kellel pole last tõesti kuhugi panna..ega sõbrad ei tule lõputult vastu (no nt need iga nädalased trennid). Teil kahel on väga vedanud, et teil on selline ühtehoidev pere.
    Just hiljuti rääkisime naabriga ja minu üllatuseseks on temal nt selline ema, kes üldse lapsi ei hoia ja ei taha ka. Tema toetab neid muudmoodi, aga igasugune lähem suhtlus lastega on välistatud. Samas tuleb ju seda aksepteerida, ükskõik kui võõras v imelik see ei tundu..

    Aga pildil oleva vanema kohta: wow, nii noor ja nii ilus naine!

    Edu ja lahedat ootamist 😉

    • NautigeHetke says:

      Kahjuks on jaa selliseid perekondi, kus omavahel ei suhelda. Ise mõtlesin ja tõin näite pigem nende kohta, kel on see võimalus, aga ära seda ei kasuta. Kelle vanemad reaalselt tahaksid hoida, aga emad-isad oma last neile ei anna, sest arvavad, et liiga vara on. Ja siis kui lapsed on juba vanemad, 4-5 aastased ja ühtäkki lapsevanemad ärkavad ja mõtlevad, et nüüd oleks normaalne vanus viia, siis on tihti hilja. Ega vanavanematel ei teki seda sidet üleöö. Siit ka näide, et ei ole absoluutselt midagi hullu sellest, kui 3-kuune hoida viia, ise samal ajal näiteks trennis käies. Ja muidugi eriti õnnetu juhus on siis, kui pole ühtegi lähisugulast – õdesid, vendi, vanemaid. Aga ka siis on võimalik leida kasvõi üheks – kaheks õhtuks kuus see võimalus – hoidja või sõprade näol. Ma olen seda meelt, et laste nimel/pärast ei tohiks oma suhet kaaslasega allamäge lasta. Lõppude lõpuks kolivad need lapsed kodust välja ja loovad oma perekonna ning ma usun, et keegi ei taha oma vanaduspõlve üksi veeta. Seega tasub maksimaalselt pingutada 🙂
      Ja ega minul polegi midagi tegelikult aktsepteerida või mitte aktsepteerida, igaüks elab nii nagu ise õigeks peab 🙂 Lihtsalt kahju on, kui lapsevanemad esimestel aastatel vanavanemad oma lapse elust välja lõikavad.
      Jutt läks nüüd pikaks, aga ilmselt said aru, mis ma mõtlesin 🙂

  4. Diana says:

    Mind vaadati ka pisut kõõrdi kui 24. rasedusnädalal Tenerifele lendasin (6.5h lendu) ja nädal hiljem tagasi. Kaasa arvatud mu oma arst kes tõi põhjenduseks selle, et tema tööpraktika jooksul on kahel ta patsiendil reis kehvasti lõppenud (ise on ta kuskil 60+ ehk siis päris pikalt juba arst olnud).
    Lend ise oli tüütu ja väsitav sest kaasas oli ka mu kahene tütat samas tervise seisukohalt võin julgelt öelda, et kõik oli väga ok. Arsti soovitusel sõin nädal enne lendu ja ka reisi ajal südameaspiriini, lennu ajal kandsin tugipõlvikuid ning vahetult enne lendu määrisin jalgu liotoniga. Jalad paiste ei läinud ning mingeid muid vaevusi ka polnud.
    Kui mul 32. nädalal enneaegsuse risk pandi siis pidi mu oma arst ikka mainima ära, et kes teab, äkki on ikka lennureisil ka oma osa. Aga mina seda ei usu. Enneaegsuse risk pandi tänu sellele, et poiss istus nii all ja surus emakakaelale ning see oli juba üsna lühike. Enneaegsena see poiss siiski ei sündinud vaid suutsin teda kaks nädalat ja 1 päev kauem kõhus kanda kui tema õde. Plika sündis täpselt 38. nädalal ning poiss sündis päev peale tähtaega ehk siis 40+1.
    Nüüd sai küll pikk jutt aga ma tahtsin sellega öelda seda, et kui kõik tervislikud näitajad korras siis ei näe ka mina põhjust miks rase lennata ei võiks.

    No ja selle lapse vanavanemate hoolde usaldamise jutus olen ma sinuga sama meelt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga