B12 vitamiinipuudus beebil!

Kirjutan natukene meie loost pikemalt. Rosanna sünniga kaasnesid üsna ruttu magamata ööd, pidev imetamine, kussutamine, lapse kerge uni. Mina pidasin seda normaalseks – beebi tahab lähedust ja mõnel on ka imemisvajadus lihtsalt suurem.  Mis seal siis ikka! Meil polnud algusest peale gaasidega probleeme ning olin üsna veendunud, et kui Lenna ja Noraga neist pääsesime, siis vast Rosannaga ka.

Teisel elukuul läks asi ikka nii käest, kui minna sai. Magamata ööd jätkusid, päevased uned olid õhkõrnad. Laps magas vaid süles, sest kui käest ära tõstsin, oli kohe silm lahti. Pidasin sedagi normaalseks, teine veel nii väike. Seniks kuni saabusid kõige hullemad õhtud, millega me kolme lapse puhul tegelema oleme pidanud. 45 minutit pärast “ööunne” panemist, olid silmad plaks lahti. Ja ei, ta ei ärganud lihtsalt üles, ega vigisenud, vaid ta ärkas ning hakkas täiest kõrist röökima. See ei olnud selline tavaline nutt nagu beebidel ikka kombeks, kui nad on väsinud või neid midagi vaevab, vaid see oli hüsteeriline röökimine. See oli nii vali, et me veetsime järgnevad nädalad iga jumala õhtu tehnilises ruumis. Ajaliselt nii 3,5 – 4 nädalat järjest.

Esmalt võiks ju arvata, et laps pole veel kolmekuunegi ning ju teda gaasid ja väljaarenemata seedesüsteem häirida võivad. Kuid ei, kõhuvalud saime me üsna ruttu välistada, sest muul ajal, ega ka öösel teda miski ei vaevanud. Ta ei punnitanud ega olnud näost punane, vaid lihtsalt röökis. Dr. Google ja mõned kogenumad teadsid pakkuda, et ju on tegu koolikutega. Tõesti, see tundus meie õhtutega väga hästi klappivat, sest lohutamatud nutuhood olid vaid õhtuti (samas tõesti nutuks seda päris nimetada ei saanud), koolikud kestavad 1-3 tundi ja rohkem (meie puhul oli ka tavapärane, et röökis keskmiselt 2 tundi järjest), esineb kuni nelja kuuni ja laps muidu on terve ja rõõmus. Koolikute puhul soovitatakse sagedalt imetada, toita last vaikses keskkonnas, teda krooksutada, lutti pakkuda, kandelinas või kõhukotis jalutada, vanker tuppa tuua ja selles sõidutada, õues kärutada, soe vann,  kõndida vaikses pimedas toas, kasutada rahustavat muusikat või taustamüra/heli, autoga sõitma viia ja nimeta vaid ..! Mul oli üle päeva nutt kurgus, sest miski ei aidanud ja vahel tundus, et asi läheb justkui hullemaks. Ta röökis end absoluutselt iga jumala õhtu magama ning siis oli nii väsinud, et magas 5-6 h ühes asendis järjest. See periood oli meie jaoks nii väsitav ja masendav, muret tekitav ning ehmatav.

Ühel õhtul, kui Erik siis täiest kõrist karjuvat beebit jälle tehnilises ruumis solgutas, võtsin ma taas arvuti kätte ja googeldasin erinevaid lugusid, kuniks sattusin Pere ja Kodu veebis ühe ema kogemusloo peale ning avastasin palju äratundmist. Lugesin ja mõtlesin, et täpselt nagu Rosanna! Tema beebil avastati aga B12 vitamiinipuudus ning umbes sekund hiljem otsisin ma välja, et kus ma saaksin järgmisel päeval proovid võtta. Ilmselgelt võtab perearstile saamine oma aja ning ma ei tahtnud kaotada ühtegi tundi. Järgmisel hommikul suundusin Rosannaga SynLabi, kus saab nii tasuliselt kui ka saatekirja alusel vereproovid lasta võtta. Maksin 13 eurot, näpu otsast vere võtmisega läks aega maksimaalselt 5 minutit  ning järgmiseks päevaks sain vastuse. Rosannal oli näit 142, norm hakkab alles 191’st ning ülemine piir oli minu teada 1136. Ühesõnaga näit oli korralikult madal ning helistasin siis perearstile, kes meile kohe B12 vitamiinid välja kirjutas. Meie tarbisime Lamberts firma B12 vitamiini ning üks tablett on seal koguseliselt 1000mcg. Mina pidin sellest pool sööma ning teise poole purustasin ja lahustasin piimas igal hommikul Rosanna jaoks. Kusjuures B12 pole mingisugune suvaline vitamiin, mille puuduse korral just kui silma kinni pigistad ja kogu selle jama välja kannatad. Sellel on kriitiline tähtsus närvisüsteemi arengus ning isegi kaasasündinud või omandatud lühiaegne puudus võib põhjustada raskeid arenguhäireid.

Arst soovitas meil vitamiini võtta kuu aega ning pärast seda teha väike paus ning siis uued proovid võtta. Meie röökiv laps muutus neli päeva pärast tableti manustamise alustamist kardinaalselt. Uinus rahulikult rinnal ning jäi ööunne. Samuti päevased uned on tal nüüd pikemad ja sügavamad. Muidugi endiselt on meil õhtune graafik hilise peal, sest millegipärast arvab ta, et peab kindlasti 4 und päevas tegema, mistõttu ärkab ta ikka 21.45 üles, kuid selle vahega, et naeratab ja on rõõmus. Igatahes meie jaoks oli kiire vitamiinipuuduse avastamine täielik pääsetee!  Ma siiralt ja tungivalt soovitan oma beebidel see üle lasta kontrollida. Just siis, kui on kahtlus, et laps on rahutu või midagi teda vaevab.. kui magab kehvasti või uned on katkendlikud, rääkimata siis sellisest pidevast röökimisest. Selleks pole isegi perearsti vaja manguda, vaid lihtsalt lähed elavas järjekorras SynLabi kohale, kulutad oma elust 15 minutit ja tulemuse saad juba järgmisel päeval oma südamerahuks teada.

PS! SYNLABI verevõtukohad on Veerennis, Lasnamäel, Narva mnt ja Viimsis.

8 thoughts on “B12 vitamiinipuudus beebil!

  1. Helen says:

    Mul kahel lapsel olnud see jama, samuti rahutud, lisaks teisel lapsel tekkis tugev lihastoonuse langus ning peale ravi füüsiline areng oli keskmisest 2 kuud maas. Istuma hakkas alles 10kuuselt näiteks.
    Mul lastel oli itk laboris testitud(145-549 seal vahemik), esimesel lapsel oli 112 ja teisel 64. Mõlemad said kohe 10 süsti kahe nädala jooksul.
    Ega keegi vâga rohkem uurinud.
    Nüüd siis kolmanda rasedusega otsustas ämmakas mind ka testida. Kui enne rasedust oli mul näit üle 400 siis 3-4ndal raseduskuul 143 (itks). Sõingi terve raseduse ning jätkan ka imetamise ajal tablettidega, lapsele andma ei pea, 2sel elukuul oli lapsel 349 👍🏻
    See on üks hull hull asi, eriti see röökimine. Mul laps tegi sama enne igat und, tema lõpuks ei jaksanud ka imeda, kaal seisis jne.. jube aeg oli:(
    Aga no nüüd nendega koik okipoki.
    Edu teile!

  2. Kairi says:

    Oeh, tore et teil nüüd kõik korras.
    Mul teise lapsega oli ka sama mure. Laps ei maganud üldse, vahepeal nuttis mitu tundi järjest. Oli ka öid, kus saime alles 4 hommikul magama. Lõuna uinak kestis max 20 min ☹️ siis nutt, mäletan kuidas ootasin, et mees juba töölt koju jõuaks, sest endal sai jaks juba otsa.
    Käisime perearstil, kuid öeldi, et nii väiksel on lihtsalt gaasid, peate ootama, küll möödub.
    Lõpuks hakkas pisike nutuhoogude ajal end krampi kiskuma ja hoidis hinge kinni. Helistasin lastearstile, kutsuti kohe sinna, tehti proovid. Järgmisel päeval sain vastused, kutsuti kohe tagasi, sest b12 vitamiini puudus oli nii suur, et pidi kohe süstima. Saime 5 süsti (iga päev 1) tehti uus proov ja siis oli juba kõik korras. Laps oli kohe teistsugune, magas paremini, päevad ei möödunud enam ainult nutuga ja krambid ka kadusid.

  3. K says:

    Rosanna on täitsa issi tütar jah 🙂 ühel pildil niii issi nägu 🙂
    aga super, et saite jälile ja taas kõik hästi 🙂

  4. Anneli says:

    Meil oli sama asi.. kahjuks sain perearstilt saatekirja allea 8 kuul. Laps oli peale mõnda päeva vitamiini öö ja päev. Kahtlustasin varem aga polnud võimalust kontrollida. Perearst enne ei tahtnud ka saatekirja anda. Kuna paljudel tuttavatel ka sama asi olnud siis usun et perearstid peaka hakkama aeda rohkem kontrollima lihtsalt. Kahju et laps nii pikalt piinlea gaasides ja vitamiinipuuduses- gaasid kadusid vitamiiniga… aitäh et jagasite lugu!

  5. T says:

    Hei! Tellisin ka selle Lamberts B12 vitamiini aga ma ei saa aru, miks seal kirjas et imetamise ja raseduse ahal see ei sobi. Kodulehel vastav info puudus aga pakendil kirjas 🙁

    • NautigeHetke says:

      Jaa, ma nüüd võtsin ühed teised vahepeal kasutusse.
      Küll aga Lamberts oli perearsti soovitusel ja ta teab, et ma imetan 🙂

  6. M says:

    Meie esimesed 3 kuud oli samasugune pidev nutt ja kussutamine. Küll öeldi, et on kõht tühi ja gaasid jms 100 muret. Kuni siis lõpuks see vereproov tehti ja laps sai 5 nädalat süstiravi. Kolme kuuse beebi näit võiks neuroloogi sõnul olla minimaalselt 400-500. Sümptomid kadusid ja seetõttu järelkontrolli vastu keegi arstidest huvi ei tundnud. Käisin ise regulaarselt nõudmas ja kontrollimas.

    Nüüd mitu aastat hiljem see jõudis minuni jälle. Varem väga ilusti rääkinud laps hakkas paari kuuga meeletult kogelema. 30 aastat ametis olnud kasvataja ei olnud varem nii õudsat kogelust kuulnud. Kuskilt tuli mõte B12 anda ja üleöö mu laps ‘oskas’ jälle rääkida. Nagu poleks kunagi kogelenudki.

    Kui inglise keeles googeldada, leiab palju materjale kõnehäirete ja käitumishäirete ja B12 seoste kohta, mitte anult beebidel vaid igas vanuses inimestel. Kirjutan siia, sest äkki keegi veel otsib lahendusi ja satub siia lugema (: Ilmselt peab arstide põlvkond vahetuma, et seda tõsiselt võtma hakatake.

Vasta Kairi-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga