25 rasedusnädalat & mõtted kahe lapse emana

Vahelduseks üks raseduspostitus! Mäletan, et Lennaga oli kõik nii uus ning kirjutasin üsna tihedalt. Vanu postitusi lugedes imestan, et märkasin palju rohkem detailseid asju enda ümber. No näiteks kirjutasin ma tookord sellise postituse.. nüüd aga ei tähelda taolisi asju enda ümber üldse mitte. Või no juttu on olnud ikka, et kas alkoholi võib tarbida või juukseid värvida raseduse ajal, kuid üldiselt on mul oma arvamus juba nii välja kujunenud, et ega eriti teiste sõnavõtud enam imestama ei pane. Esmarasedatel on ikka kõik uus ja põnev. Siis avastasin, et Lenna rasedusega kohtusime augusti lõpus esimest korda detsembri-emadega ning paralleelselt võib välja tuua, et taaskord korraldasin väikse istumise, seekord siis jaanuari- emadega 🙂 Loodetavasti tuleb üks tore lõunapoolik ning saame vähemalt sama vahva seltskonna kokku! Väikse vahepalana, siis organiseerisin oktoobri lõppu meie detsembrikate kokkutuleku ja nii uskumatu kui see ka poleks, meid tuleb kohale lausa 40 (lastega kokku siis 80). Mul on nii hea meel, et meil selline lahe seltskond tekkinud on, kellega aegajalt kohtuda ja alati on millestki rääkida! Niisiis Lenna ajal sai veel palju kirjutatud beebiasjade ostmisest ning tegin ka põhjaliku kulutuste kokkuvõtte! Seekord on aga teisiti, sest siiani pole ma ühtegi asja beebile ostnud ning esimesed ostud – mähkimislaud ja talvekombekas tulevad selle kuu lõpus. Ja ausalt öeldes muud suurt väga vaja polegi. Norale on olemas turvahäll, kookon, käru, kiikumistool, voodi, voodipesu. Seekord soetamegi vaid suurema mähkimislaua koos suurema mähkimismatiga, et oleks mugav toimetada! Veel tahan ma osta uue vanni, tegelusmati, Norale riideid ja nipet – näpet esimeste päevade ja haigla jaoks. Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis peaksingi tegema täpsema nimekirja, sest neid nipet-näpet asju koguneb ikka omajagu.

Nüüd Nora ootusest! Tänaseks on täitunud 25 rasedusnädalat ning ausalt, see aeg on lihtsalt lennanud. Pidevalt on olnud käed- jalad tegemist täis ning just nüüd avastasin, et ma saan reaalselt pea kolme kuu pärast teise lapse emaks! See on nii tore ja uhke tunne! 🙂 Ikka pidevalt mõtlen, kui vahva see on, et meist saab neljaliikmeline perekond ja üks kassipoiss on ka veel lisaks. Palju on küsitud, et no mis tunne on minna teist korda sünnitama, kui tead juba ette kui jube see on. Õnneks lähen ma justkui esimest korda sünnitama, sest Lenna korrast mäletan ma ainult väsimust. Sõbrake sündis mul pool tundi pärast seljasüsti tegemist – ehk siis reaalselt ei tundnud mu keha lõpus mingit valu. Ideaalis panustan ma järgmisel korral samale asjale, kuigi tean, et tavaliselt ühtemoodi ikka ei lähe. Tulgu, mis tuleb! Kui peaks olema midagi enneolemalt jubedat, siis vähemalt on mul kaks preilit käes! Kuigi, kuidas see nali oligi, et äsja emaks saanud naine ütleb ämmaemandale, et see on viimane kord.. kuni järgmise korrani. Ühesõnaga ei karda ma midagi, keskendun hingamisele ja katsun Nora kuidagi kätte saada!

Neiu on kõhus igatahes väga aktiivne ning võrreldes Lennaga keerutab ta seal küll kordi rohkem. Mingisuguseid vaevusi mul pole. Vahel tunnen end kui pensionär, kui diivanilt tõusen ja esimesed sammud teosammul vaarun. Aga kui hoo sisse saan, läheb elu juba edasi. Väsimuse poolest magan ikka igal lõunal, kas Lennaga koos või lasteaia ajal. Ilma uneta kahjuks hakkama ei saa. Ööuned on lühemaks jäänud, sest uni läheb kuskil 6 ajal juba ära, peamiselt seetõttu, et laps kõhus ringi trallib. Oktoobri alguses otsustasin end kokku võtta ja kõhu trimmi ajada – ehk siis hakkasin taas vesiaeroobikas käima. Nii mõnus! Kõik, mis toimub vees, on mu lemmik! Kavatsen detsembri lõpuni minimaalselt kaks korda nädalas trennis käia, et keha toonuses hoida ja et hiljem lihtsam taastuda oleks.

Uued mõtted ja küsimused minu peas.. mitme lapse emad, jagage oma kogemusi! – Lennaga olid esimesed kaks kuud väga rasked. Kas teise lapsega olen tõesti targem või tabab mind samasugune reality check!? Kuidas tutvustada õdesid esimest korda omavahel? Kas tuua Lenna haiglasse või näidata Norat talle kodus? Kuidas jagada kodused ülesanded nii, et Lenna end tõrjutuna ei tunneks? Iseenesest on mul hea meel, et Lenna on hästi iseseisev – sööb, käib potil, toimetab lasteaias, riietub ja jääb magama ise. Samas on ta ikkagi laps ja tahab tegelemist. Praegu me tegeleme temaga ikka üsna palju – kaks korda päevas käime toast väljas ning teeme pikemaid tiire. Seda iga ilmaga – vihmaga, tuulega, külmaga. Toas olles mängime temaga alati koos – kas mängutoas või vaatame raamatuid vms. No ühesõnaga nii, et arvutit näiteks ärkveloleku ajal lahti teha ei saa. Samas mõtlen, et uus laps vajab koguaeg tegelemist ja veel rohkem juures olemist.. Kuidas hakkavad olema ööuned? Kas lapsed äratavad teineteist üles!? Lenna küll pea kõik ööd magab sügavalt ja rahus, kuid huvitav kas see muutub? Iseenesest on mul hea meel, et Lenna on hästi hooliv ja toimetab palju juba praegu nukkudega ning kui teisi beebisid näeb, siis tahab kangesti aidata riietada, tõsta jne. Usun, et see hoolimise pool ei muutu ning Lennast saab mulle ka suur abi õekese vaatamisel. Küll aga huvitav, kuidas see armukadedus vanemate peal välja võib lüüa? Kas ööuned on rikutud, päeval on jonn ja tujud kõiguvad rohkem? Eks lõppude lõpuks aeg näitab ja üritame võtta rahulikult. Lihtsalt tahaks võimalikult palju läbi mõelda, et väiksele lapsele mitte valesid signaale anda.

DCIM100GOPROG0201322.

Üks tänane, udune pilt

3 thoughts on “25 rasedusnädalat & mõtted kahe lapse emana

  1. Eneli says:

    Minu laste vanuse vahe on 2aastat ja 4kuud. Esimene laps oli paras purikas. Saime kogeda kõike ja eks seda jätkub siiani :P. Seega meie puhul peab paika see, et teine on kergem. Ise võtan ka asja kuidagi kergemalt. Arvan, et esimese lapse raskem beebiiga oli rohkem seotud siiski minuga ehket stressasin ja paanitsesin ise olukorrad hullemaks.

    Iseenesest veidi tundsin muret kõige pärast, mille pärast sinagi. Aga mingi hetk sain aru, et ega muuta ei anna midagi ja läheb kuidas läheb.

    Lapsed kohtusid esimest korda haiglas. Ennem külalisi ei lubanud kui vennad on kohtunud. Tundus oluline, et kõigepealt om pere ja siis teised. Ei kahetse :). Vanem vend võttis noorema kohe omaks ning 5 kuu jooksul armukadedust kui sellist täheldanud ei ole. Mulle endale tundus, et vanem laps sai šoki hoopis sellest, et mind ei olnud paar ööd kodus ja seega sobis kuu jagu ainult issi süles olla ning issi kutsuti öösel lohutama jne.

    Mõtlesin ka, et kuidas ja millal ma ikka vanema lapse jaoks aega leian. Siiani probleemi ei ole. Kui olen lastega üksi, olemegi kolmekesi kas vanema poisi toas või väikese venna mängumatil. Vahel käime jalutamas. Ilusamate ilmadega olime koos õues jne.

    Vahel tundub isegi, et kahega on justkui lihtsam kui oli ühega. Kõik on kuidagi loogilisem. Eks muidugi on ka hetki kus tahaks peast karvu välja kiskuda (praegune nädal näiteks :D), aga tegelikult on tore ja lapsed on teineteisesse kiindunud 🙂

  2. Liisbet says:

    Sain hiljaaegu oma teise tütre. Vanem tütar on õest kaks aastat vanem. Seni pole mina täheldanud, et suurem laps kuidagi armukadedam oleks. Eks ta küll tahab, et temaga ka tegeletaks, sest noorem saab paraku hetkel rohkema tähelepanu osaliseks, ja seetõttu kipub vanem veidi enam pättust tegema ning nõuab tihti sülle, aga muidu pole väga hullu midagi.
    Suurem tüdruk tundis õekese vastu väga huvi nii esimesel kohtumisel kui ka praegu – tahab pai teha, musitada, kallistada ja oma sülle võtta.
    Kui noorem öösiti ärkab, siis vanem õnneks magab rahulikult edasi. Probleeme valmistab pigem õhtune magama hakkamine, sest enne kui vanem õde magama pole jäänud, on üsna mõttetu proovida väiksemat magama saada.

    Ent see, mis on minu kogemus, võib mitmekordselt erineda teie omast. Soovin aga edu ja jaksu!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga